Diskursusanalüüsi uurimisküsimused operatsionaliseeritakse lingvistiliste (sh semantiliste, grammatiliste, retooriliste) analüüsikategooriatena vastavalt sellele, millised diskursuse struktuurid (st teksti omadused, aspektid, detailid) väljendavad eeldatavasti kõige selgemini erinevusi või muutusi sotsiaalsetes struktuurides. Võib ka öelda, et analüüsitavad diskursuse struktuurid peavad aitama kõige otsesemalt vastata uurimisküsimustele. Operatsionaliseerimisel ehk analüüsikategooriate paikapanekul tasub võimalusel toetuda teoreetilistele käsitlustele ja varasematele analoogilistele uurimustele, aga ka analüüsitavate tekstide esialgsele lähi- ehk analüütiliselt tähelepanelikule lugemisele. Tavaliselt järgib diskursusanalüüs hermeneutilisele lähenemisele omast tsirkulaarset protsessi: esmane lähilugemine annab uurijale üldise arusaamise uuritavast materjalist, järgneb
Operatsionaliseerumise 4 sammu näide Kontsept: poliitiline usaldus Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: "Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?"; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Mõõtmissühik protsendid (%) Operatsionaliseerimisest Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: Kontsept peab tõesti olema mõõdetav Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitme-dimensionaalsed Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? Mis ühikutes me mõõdame?
4. Määrame kindlaks ühikud, milles mõõdame Operatsionaliseerimise 4 sammu -näide • Kontsept: poliitiline usaldus • Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu • Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu • Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: “Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?”; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. • Mõõtmissühik – protsendid (%) Veel operatsionaliseerimisest • Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: – Kontsept peab tõesti olema mõõdetav (nt. armastust, ilu ja Jumala headust mõõta ei saa) – Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu (nt. kas kodanikeühenduste arv näitab tõesti kodanikeühiskonna aktiivsust ja demokraatia tugevust antud riigis?) – Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitmedimensionaalsed – Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis
Motoorika spetsiifiline arenguhäire Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Pervasiivsed arenguhäired (lapse autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom jms.) Psühholoogilise arengu muud häired Psühholoogilise arengu täpsustamata häire TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELU HÄIRED on jälle üsna kirju rühm, kus kriteeriumid kohati üsna hinnangulised (näiteks: ülemäärane kaklemine ja huligaanitsemine, ebatavaliselt intensiivne lahutamiskartus), mistõttu nende operatsionaliseerimisel veel palju tööd ees seisab. Alarühmad on: Hüperkineetilised häired Käitumishäired Segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired Lapsele iseloomulikud tundeeluhäired (lahutamiskartus, foobiad, rivaalsushäire jms.) Lapse või nooruki suhtlemishäired (valikuline mutism, valikuta kiindumine jms.) Tikid Lapse või nooruki muud käitumis- ja tundeelu häired (mitteorganiline enurees, Pica, liigutuste stereotüüpiad, kogelemine jms.)
alternatiivsed lahendusvariandid ja nende hindamise kriteeriumid ei teki iseenesest. Otsustusprotsess ei koosne ainult ja eelkõige parima variandi valimisest, vaid peamiselt valimise ettevalmistamisest, selle teostamiseks vajaliku informatsiooni kogumisest ja töötlemisest eesmärgi operatsionaliseerimisel valikukriteeriumideks, juhitavate tegurite väärtuste kombineerimisel alternatiivideks ja väliskeskkonna tegurite mõju prognoosimisel erinevate otsusevariantide rakendamise tulemustele. 12. Milline probleem muudab keeruliseks otsustamise olemuse määratlemise otsustusprotsessi etappide kogumi abil? - Otsustuse kategooria ühest määratlust ei ole seni välja kujunenud. Rakenduslikus aspektist tundub