ütelda, et nõukogudevaenulise elemendi alla kuulus peaaegu kogu eesti rahvas, väljaarvatud bolsevike käsilased. 2 Küüditamise tegelikule läbiviimisele asuti veomasinate kokkukäsutamisega 13. juuni keskpäeva paiku. Kõigis linnades tehti veobaaside ja ettevõtete juhatajatele korraldus saata kõik autoveokid õhtuks määratud kohta miilitsa korraldusse. Sama päeva õhtupoolikul kutsuti kokku ka küüditamise operatiivgruppide moodustamiseks ettenähtud tegelased. Küüditajad kogunesid maakonna küüditamise keskusse, mille asukohaks oli partei, miilitsa või Punaarmee hoone. Kogunemiskohtades toimus inimeste vedajate instrueerimine. Instrueerimise koosolekuid peeti maakondlikes keskustes peaaegu ühe ja sama mustri järgi. Alustati poliitilise miitingukõnega, mille lõpul selgitati ,,nõukogudevaenuliste elementide" hädaohtlikkust nõukogude korrale ja siis teatati , et
väljasaatmine üle Eesti umbes 3000 perekonda. Ühtlasi teatas ta, et kokkukutsutuist moodustatakse neljaliikmelised brigaadid, kes toimetavad kodanike kinnivõtmist ja trans- porteerimist kogumispunktidesse.Pärast Kummi küüditamise tehnilist osa puudutavat sõnavõttu kõneles koosolijaile Eestimaa Kommunistliku Partei propagandasekretär A.Sipsakas, toonitades küüditamise vajadust, püüdes teoreetiliselt põhjendada toda mas- silist vägivallaakti. Peale A.Sipska sõnavõttu algas kohe operatiivgruppide-brigaadide moodustamine ja brigadiride varustamine kodanike nimekirjade ja muu materjaliga. Siis käsutati brigaadid maja ees ootavaile veoaotodele ja julm töö algas. Küüditamise sõit algas Tallinnas kell1 öösel vastu 14. Juunit. Õhtul pahaaimamatult voodisse heitnud rahu- likud kodanikud põrutati unest üles, kontrolliti, kas isikud vastavad nimekirjale, tehti tea- tavaks väljasaatmise määrus ja käsutati asjade pakkimisele. Kuigi juhtnööride kohaselt oli
autot ja 12 400 voori, kindlaks määrati teed ja liikumisskeemid. Märtsiküüditamise teostamine Saladuskatet püüti hoida lõpuni, raadiojaamad saadeti vallakeskustesse ja koondamispunktidesse alles mõni tund enne operatsiooni algust ning enamasti talitati nõnda ka väljasaatmisele kuuluvate inimeste nimekirjadega. 25. märtsi varahommikul siirdusid eselonikomandod neile määratud tööpostidele. Nendega liitusid Pealelaadimispunktide ja eseloni ülemad ning operatiivgruppide töö võis alata. ENSV siseminister Aleksander Resevi 12. aprilli ettekande kohaselt NSV Liidu siseministrile Sergei Kruglovile alustasid Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi operatiivgrupid väljasaadetavate perekondade kinnivõtmist Eestis 25. märtsil kell 06.00, Tallinnas juba 04.00. Vagunite laadimisel lähtuti normist 48-50 inimest neljateljelisse ja 24-25 inimest kaheteljelisse vagunisse. Kui selgus, et plaan ei tule täis,
HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS Nõukogude võimu taaskehtestamine. Toimus 1944. aastal sõjaväe Punaarmee abil. Olulisemad strateegilised punktid: 27. juulil Narva, 13. augustil Võru ja 22. septembril Tallinn. See, et Baltikumi "vabastamine" lükkus 44. aastasse oli paljuski Stalinile ootamatu - esialgsete kavade järgi olid kindlad, et see jõutakse ära teha hiljamalt 44. aasta kevadeks - vastupanu just Narva all lõi need kavad uppi. Nõukogude võimu taastamisel on oluline operatiivgruppide tegevus - sõjaväe järel tulid erinevad operatiivgrupid - need grupid pidid olema redutseeritud esialgsed võimuorganid. Ned hakati paika panema juba varem, nende moodustamine nõukogude tagalas toimus juba 1943. aastal - operatiivgrupid loodi väga erinevate tasandite jaoks - nt loodi Tartu operatiivgrupp, sinna kuulus parteitegelast, paar täitevvõimu esindajat - nemad pidid Tartu vallutamise järel nõukogude võimu taastama. Kõikide piirkondade jaoks loodi sellised operatiivgrupid.
Loovi raamatus „Suur häving“. Hukatute täpset arvu ja hukkamise kohta ning aega ei ole võimalik kindlaks teha. Erinevad allikad annavad arvuks 921(929) – 963, ümardatult võime selleks arvuks lugeda 1000. Tunduvalt keerukam on selgusele jõuda hukkamiste konkreetsetes asjaoludes: kus, millal, kelle poolt. Juutide hävitamine Eestis 1941. aastal erines tunduvalt Leedus ja Lätis toimunust. Seal organiseeriti Saksa operatiivgruppide (Einsatzgruppe) „juudibolševismi“ propaganda saatel vahelduva eduga kohalike elanike juudivastaseid pogromme ning juutide massihukkamisi. Operatiivgrupi A komandöri Stahleckeri idee kohaselt tuli jätta mulje, et arveteõiendamine bolševike ja juutidega toimus kohalike elanike omal initsiatiivil ilma Saksa võimude suunamiseta. Eestis kujunes olukord teistsuguseks. Operatiivgrupi 12. oktoobri 1941. a olukorra ülevaates tõdetakse, et
annaabi.ee 
