funktsionaalsed (sensoorne nälg, orienteerumisrefleks, vabadusrefleks). õpitud, omandatud või kultuurilised/sotsiaalsed; ekspressiivsed (sotsiaalsed, ego, esteetilised jne); utilitaarsed (funktsionaalsed vajadused, näiteks omada piisavalt raha, et maksta). 7. Tarbijate tegevuse kujunemismehhanismide kirjeldus (klassikaline, instrumentaalne tingitus jne). · klassikaline tingitusele (tingimatud ja tingitud refleksid); · operantsele /instrumentaalsele tingitusele. Tarbija püüab käituda nii, et tulemus oleks positiivne vältides negatiivseid asjaolusid; See on tarbijate mõjutamine positiivsete kinnituste abil turundajate poolt. Positiivset kinnitamist kasutatakse laialdaselt reklaamides, teeninduses, müügikampaaniates jne Positiivseks kinnituseks võib olla naeratus, tähelepanu, kehaline kontakt, kompliment, tunnustus, rahaline soodustus, boonuskaart jne
vastastikuses toimes. Õppimise definitsiooni tähenduses: (1) SKT näeb õppimist eelkõige muutusena vaimsetes protsessides, mis loob eeldused erineva käitumise avaldumiseks, sealhulgas peale vahetut õppimist, vastandina S–R seose kujunemisele, kus mõtlemisprotsesse peetakse teisejärguliseks. (2) Õpitulemus ei pruugi avalduda vahetult peale õppimist, nagu see on omane õppimisilmingutele, mis on seletatavad biheivioristlike õppimisseaduspärasustega. Kuid sarnaselt operantsele tingimisele kujunevad ka mudelõppe puhul S – R seosed, mis rakenduvad automaatselt. Eduootuse tähenduses: Õppimist suunavad (edu)ootused, mis on oma olemuselt tunnetuslikud ehk kognitiivsed protsessid. SKT puhul muudab tasustus käitumist vaid siis, kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. Eduootuseta ei jäeta ka meelde (ei õpita). Ootust võib pidada taustuseks või ka neg. tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheiviorismiga, kuid selle
hoolsat jälgimist ja vaatluspäevikute pidamist, et kõiki stiimuleid, reaktsioone, operante, kinnitajaid, juhtingimusi jne. jne. registreerida. Terapeut ja patsient oleksid justkui kaks teadlast, kes ühisuurimuse ette võtavad, hüpoteese püstitavad, eksperimente planeerivad, vaatlusandmeid koguvad, analüüsivad ja siis nende põhjal hüpoteese kas kinnitavad või ümber lükkavad. Kognitiiv-käitumusliku paradigma probleeme ja puudusi Vahetu õppimise teooriatele - klassikalisele ja operantsele õpiteooriale - on ette heidetud, et nad alahindavad “musta kasti” osa ja seega jätavad analüüsist kõige oslulisema osa kõrvale. Tänapäevasemad variandid, kognitiiv-kätumuslikud lähenemised on selle puuduse ületanud. Kaudse e. sotsiaalse õppimise teoreetikutele on ette heidetud, et nad kaasasündinud eeldustele liiga vähe tähelepanu pööravad. Väga suur puudus see nüüd ka pole, sest isiksuse püsivust on senises psühholoogias tublisti üle hinnatud. W
korrigeerimiseks ja ületamiseks. Probleemse käitumise ületamine eeldab alati õpetajalt kahe tegevusfaasi läbimist: õpilase varasema elukäigu põhjalikku uurimist ja analüüsi, et jõuda selgusele tema käitumise võimalikes põhjustes. Psühholoogiliste konsultatsioonimeetodite rakendamine väärastunud eneseteadvuse ja hoiakute ning komplekside kõrvaldamiseks. Õpilaste distsiplineerimine tasustamisega. Tasustamisel rajanevad distsiplineerimise meetodid toetuvad operantsele tingitusele, mille kohaselt käitumine, mis toob kaasa meeldivaid elamusi kaldub korduma ja vastupidi, ebameeldivusi tekitava käitumise sagedus väheneb. Distsipliini tagamiseks kinnitus- ehk tasustamisvõtetega on vaja nende võimalusi ja rakendamise eripära hästi tunda. Positiivset kinnitust ehk tasustamine võib koolis olla nii materiaalne (maiustus, raha preemiad ja boonuspunktid), sotsiaalne
alternatiivse valiku pakkumine – pole karistus vaid õpilase eneseregulatsiooni arendamise võte. Üldstrateegiad kroonilise üleastuva käitumise peatamiseks ja ületamiseks ning nende lähenemiste tugevad ja nõrgad küljed. Õpilase distsiplineerimine tasustamisega. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid. Üldpõhimõtted käitumise modifitseerimise metoodika rakendamiseks õpilaste distsiplineerimiseks. Tasustamisel rajanevad distsiplineerimise meetodid toetuvad operantsele tingitusels, käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi kordub, mis negatiivseid – kaob. Kinnitus on sündmus, mis tugevdab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel. Positiivne kinnistus e tasustamine võib koolis olla materiaalne (maiustus, raha, preemia), sotsiaalne (kiitmine, tunnustus) ja ka ihaldatud tegevuse võimaldamine (mängida arvutimänge, kasutada videoaparatuuri)
annaabi.ee 
