Lisaks peavad ooperilauljad oskama ka näidelda, kuid poplauljatel seda vaja ei lähe. Operett (lk.65): 1. Vaata vihikust! 2. Johann Strauss noorem- "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" 3. Operett "Silva" Muusikal (lk. 70): 1. Nad peavad oskama väga hästi laulda ja tantsida, sest nendel mõlemal on muusikalis oluline roll. 2. Muusikal erineb ooperist- lauljad ei laula ooperliku häälekooliga. Muusikal erineb operetist- opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile. Kõik on sarnased selle poolest, et kõik need moodustavad muusikateatri. 3. Sest nendest väldataikse ka filme, lisaks kuuleb neid laule radios, televisioonis ja kontsertidel. 4. Sest ta esines Tallinna lauluväljakul. 5
prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga. Helikeelt mõjutavad moesolevad muusikastiilid, žanri väljakujunemise ajal oliselleks jazz, hiljem aga pop- ja rock muusika. Kes esitavad? Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofonid) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgustussüsteemide kaasabil on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised śõud. Muusikalised numbrid 1) Avamäng 2) Vahemäng 3) Soololaul 4) Koor Tuntud heliloojad ja teoseid R. Rodgers „Oklahoma″, „Helisev muusika″ J. Styne „Naljakas tüdruk″ L
Hauaplat s Arthur Honegger (1892- 1955) Honegger veetis lapsepõlve Sveitsis, algul olid tema muusikaõpingud küllalt lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai ta Pariisi konservatooriumis (1911- 1914). Seal kohtus ta ka Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju. Veelgi enam võib teostest leida aga Bachi passioonidele iseloomulikke jooni, näiteks kasuta...
koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika. Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud. Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng.
laulu, tantsu ja liikumise võrdväärset ja täielikku sulamist lavalisse tegevusse.Rohkemgi kui operetis nõutakse muusikalinäitlejalt võrtselt oskuslikku näitlemist, laulmist ja tantsimist. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikali mõjutavad reeglina hetkel moesolevad muusikastiilid. 1920.1950. aastatel oli selleks jazz, hiljem rockmuusika. See on ka põhjuseks, miks muusikalis ooperliku häälekoolitusega solistid tavaliselt ei laula. Muusika kui zanr tekkis 20. Sajandi esimesel poolel. Selle sünd on tihedalt seotud ameerika kommertsteatriga. USAs (ning nüüd ka Euroopas) on muusikal esmajoones äri. Edukas muusiklis tehakse reeglina ka film. Kuulsaid muusikale: autor muusikal lugu R. Rodgers Helisev muusika The Lonley Goatherd R
kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika.Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud.Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme,
Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajaks oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga popp- ja rock-muusika. Muusikalide peaosades esinevad väga hästi laulvad ja tantsivad näitlejad (sageli tuntud lauljad). Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui suurt hääleulatust nõudvate ooperiaariatega. Virtuoosseid laulupartiisid esineb harva. See on ka üheks põhjuseks miks, muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljaid ei laula ega esine. Tehnilised võimalused Tänapäevased tehnilised võimalused (nt peamikrofonid esinemiste ajal) annavad tegelastele laval täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja efektsete valgustussüsteemide ja kujunduse kaasabil on muusikalidest saanud tõelised kaasaegsed vaatemängulised soud. Muusikale esitatakse peale ooperi ja opereti teatrite ka teistel lavadel (nt erinevatel kontserdilavadel)
annaabi.ee 
