ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus.liseks juhiks, algas tema ooperiloomingu kõrgaeg. Tema läbinisti itaaliakeelse ooperiloomingu peamiseks eeskujuks oli Napoli koolkond. "Julius Caesar" tema dramaatilise ooperistiili esimene näide, 1724. "Alcina" peategelane on mitmekülgse karaktri hea näide. "Xerxes" avanumber on parim näide uuest aariatüübist, mis on üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena, lõi vastukaaluks staatilisele ja venitatud da capo-aariale. Peale ooperiteatri kahekordset pankrotistumist hakkas trükis avaldama orkestri- ja klavessiinimuus.t (concerto grossod) ja pöördus tagasi oratooriumite juurde. 1732 esitatud "Esther" oli tõenäoliselt esimene
- Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike” ● “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide ooperistiili aaria-ideaalist ● Hosenrolle- naised mängivad meesosa VIINI KLASSIKUD ● 18.saj kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid, mis olid ajastule kohaselt üpris ranged ja mõistuspärased ● Geniaalsed loojad, kes ühendaksid vastandlikud taotlused - väljenduse ja vormi - tugevasse tervikusse ● Esile kerkisid kolm heliloojat “Viini klassikute koolkond” - pole päris korrektne sest - Kolm heliloojat, liiga vähe
· 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1739 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk · Da-capo-aariat püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks · Uue aariatüübi näide on avanumber ooperist "Xerxes"
aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1739 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk · Da-capo-aariat püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks · Uue aariatüübi näide on avanumber ooperist "Xerxes"
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis
ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus.liseks juhiks, algas tema ooperiloomingu kõrgaeg. Tema läbinisti itaaliakeelse ooperiloomingu peamiseks eeskujuks oli Napoli koolkond. "Julius Caesar" tema dramaatilise ooperistiili esimene näide, 1724. "Alcina" peategelane on mitmekülgse karaktri hea näide. "Xerxes" avanumber on parim näide uuest aariatüübist, mis on üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena, lõi vastukaaluks staatilisele ja venitatud da capo-aariale. Peale ooperiteatri kahekordset pankrotistumist hakkas trükis avaldama orkestri- ja klavessiinimuus.t (concerto grossod) ja pöördus tagasi oratooriumite juurde
osutunud pigem monumendiks muusikaloos kui täisvereliseks teatriautoriks teda on surmajärgselt hoopis vähem mängitud kui Mozarti ja viimasel ajal on isegi Händel rohkem kavas. Glucki eesmärk oli itaalia opera seria's taas esile tuua draama ja jätta kõrvale ,,vokaalakrobaatika" (nagu loeme kuulsas eessõnas ,,Alkestise" partituuri esmatrükile), ning selleks püüdis ta integreerida kaks omaaja peamist ooperistiili opera seria ja prantsuse muusikalise tragöödia (Gluck ei olnud nendes püüdlustes ainuke, küll aga kõige järjekindlam ja edukam), andes omakorda värskendavaid impulsse ka prantsuse muusikateatrile. Mis Glucki interpreteerimise keeruliseks teeb, on ühe afekti valitsemine (barokkooperi afektivahelduse asemel), mille varjundeid ooperi jooksul näidatakse. Seejuures keskendub maksimaalne