Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002
Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõuluöö- http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Eurovisioon 2002- http ://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI Välislingid
Williamsi järel. Britteni suurim eeskuju oli Henry Purcell. Mitmetes teostes avaldas ta Purcellile austust. Britteni soov oli teha koos Purcelliga muusikat, aga kuna Purell ei olnud enam elavate kirjas jäi see soov täitmata. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper Peter Grimes ja A Midsummer Night's Dream (suveöö unenägu, William Shakespeare järgi). Mõned britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ning saatis kammerlaule. Kuid peale paari meloodia kirjutas ta väga vähe klaverimuusikat. Ühes intervjuus BBCle ütles ta, et peab klaverit taustapilliks. Esimese briti heliloojana, kes pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja
meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W.A.Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P.Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W.A.Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R.Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005 aastal sai Annaliisa II koha H.Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt lied kontserditega
paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris Vanemuine Nicklausse/La Muse rollis J. Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E. Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W. A. Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W. A. Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P. Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W. A. Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R. Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004
"Sõjareekviemi" ("War Requiem"), mida peetakse üheks tähtsaimaks inglise kooriteoseks. 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali ja1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Britten Teenete ordeni, seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper "Peter Grimes" ja "Suveöö unenägu" William Shakespeare'i tekstile. Mõned Britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli ka korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ja saatis kammerlaule, kuid on pidanud klaverit taustapilliks. Ta on pälvinud ka Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse Sonningi fondi muusikaauhinna, mida annab välja Lonie Sonning Music Foundation. Iennas Xenakis 20. sajandi teise poole heliloojate hulgas oli kreeka päritolu Iannis Xenakis (1922-2001) üks
vaskpuhkpillide ja lõpuks löökpillide juurde. Seejärel toob ta kogu orkestri fuugas jälle kokku ning töö lõpetuseks kordab teemat. Filmis oli suuline kommentaar, kuid kontsertesitustel ja helisalvestustel jäetakse see ära. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper Peter Grimes ja A Midsummer Night's Dream (Suveöö unenägu William Shakespeare 'i tekstile). Mõned Britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli ka korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ja saatis kammerlaule. Kuid peale Klaverikontserdi (1938) ja Diversioonide (Diversions) klaverile ja orkestrile (selle ta kirjutas 1940 Paul Wittgensteinile) kirjutas ta väga vähe klaverimuusikat ja ühes 1963. aasta intervjuus BBC-le on ta öelnud, et on pidanud klaverit taustapilliks.
annaabi.ee 
