.................. . 3.8 Koor - .............................................................................. .................... . 3.9 Numbriooper - .............................................................................. ..................................................................... 3.10 Orkester - .............................................................................. .............................................................................. ............ . 4.Nimeta ooperiloojad ja kirjuta paar ooperi näidet. .............................................................................. .............................................................................. .............................................................................. ........................................ .
pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised stseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale (see võte - deus ex machina, ld k jumal masinast, on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Kellest said ooperiloojad? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis (16.saj viimasel veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring). Nad huvitusid Vana-Kreeka luulest ja draamast. Vana-Kreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas renessansiajastu lõpus Jakopo Peri (1561 1633). 1598.a lavastati Itaalias Firenzes tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Kahjuks pole selle ooperi muusika säilinud
kaasmaalased ja see realistlik elutunnetus avaldus ka tema loomingus. 1875.a esietendunud ooperit ,,Carmen" tabas samuti vihane kriitika, mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni. Bizet suri südameataki tagajärjel 1875.a suvel. LOOMING. Bizet on kirjutanud muusikat mitmes zanris(orkestriteosed, klaverimuusika, laulud), kuid tema pärusmaaks sai siiski ooper(ligi 30). Kahjuks ei olnud ooperid tema eluajal kuigi edukad. Tema eeskujudeks olid tol ajal populaarsed Prantsuse ooperiloojad C. Gounod, Leo Delibes, C. Saint-Saens, J.Massenet,kuid nende teosed olid lüürilisemad või siis koomilised. Bizet muusika kandis endas küll Prantsuse ooperi traditsioone, kuid oli mõjutatud ka Itaalia ja Saksa eeskujudest, eriti Verdist ja Wagnerist, olles seega jõulisem ja realistlikum, kui tollasele ooperipublikule vastuvõetav oli. Bizet jäi terve elu otsijaks, muutis tihti oma otsingusuundi ning oli võrdlemisi ebakindel natuur ja väga tundlik kriitika suhtes. Suurimaks
18. sajandil sai sellest pilkenimi: ebaloomulik, liialdav. Mõiste barokk võeti kasutusele 20. sajandil. Händel (1865 -1759) II abielust. Meeldis orelil katsetamine, valitseja palus isal Händel muusikat õppima panna (Itaalias). Esimesed tööd pärast 1695. aastat. Pidas isa surma pühaks ja asus õigusteaduskonda, õpetas muusikat kohalikus gümnaasiumis, organist. 1705 - esimene ooper, teine ooper "Nero e läbi vere saavutatud armastus" varjutas teised Hamburgi ooperiloojad. 1706 - Itaaliasse. Hakkas oopereid kirjutama, kohtus Corelliga. Visiidid. 1709 - "Agritta". 1710 pettis Hannovery printsi jättes kapellmeistri koha täitmata ja läks Londonisse, kus kohtus uuesti printsiga (tõlk). Teda ahvatles seltskonnaelu, avaramad teostamisvõimalused, hea suhtleja. Kuumemad lood trükiti. Korraldas muusikaõhtuid ja osales neil. "Messias", "Tulevärgimuusika", "Veemuusika". Ooperid, instrumentaalteosed, süidid, orkestriteosed, avamängud, kõige vähem klaveriteoseid
-1637 avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano (seni toimusid ooperid aadlipaleedes) -veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive, kergelt haaratava meloodiaga aariaid + virtuoossed kaunistused. -suurejoonelised dekoratsioonid, lavaefektid -võimsad lahingustseenid, laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvel lavale laskuvad jumalad jm. -tõsistes ooperites koomilised tegelased ja stseenid -Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate
Veneetsia avaliku ooperiteatri jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: "Odysseuse kojutulek" ja "Poppea kroonimine"., mis kuuluvad sajandi keskpaiga ooperikunsti tippsaavutuste hulka. "Orpheuse" ajalooline tähtsus "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muus.teos. Monteverdi on siin leiutanud mitmeid muus.lisi võtteid, mida hilisemad ooperiloojad läbi aegade kasutavad: näiteks orkestri kõlavärvide kasutamine dramaturgia osana, samuti teatud tegelaskujude või situatsioonidega seotud muus.liste kujundite ehk juhtmotiivide kasutamine. Väikese saateansambli asemel kasutab ta enam kui 40 mängijaga orkestrit. Leidub ka esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuus. ajaloos. Ooper ja ballett Prantsusmaal 1570 tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, Poeesia ja Muus. Akadeemia, mis tegeles
Veneetsia avaliku ooperiteatri jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: "Odysseuse kojutulek" ja "Poppea kroonimine"., mis kuuluvad sajandi keskpaiga ooperikunsti tippsaavutuste hulka. "Orpheuse" ajalooline tähtsus "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muus.teos. Monteverdi on siin leiutanud mitmeid muus.lisi võtteid, mida hilisemad ooperiloojad läbi aegade kasutavad: näiteks orkestri kõlavärvide kasutamine dramaturgia osana, samuti teatud tegelaskujude või situatsioonidega seotud muus.liste kujundite ehk juhtmotiivide kasutamine. Väikese saateansambli asemel kasutab ta enam kui 40 mängijaga orkestrit. Leidub ka esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuus. ajaloos. 1.3. Ooper ja ballett Prantsusmaal 1570 tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, Poeesia ja Muus
Tallinnas 1680. Meder töötas 1674-84 Tallinna gümnaasiumi kantorina. "K.A" on Tallinnas loodud ja pühendatud Rootsi kuningale. Ette kandsid õpilased ja Meder ise. Saksa õukondade juures viljeleti esmajoones itaalia ooperit (Hannoveris, Dresdenis, Viinis), kuid esitati ka saksa ooperit. I vabapääsuline ooperiteater avatakse Hamburgis 1678.a. Johann Theile ooperiga "Adam ja Eva" (teos pole säilinud) Silmapaistvad ooperiloojad: Reinhard Keiser, Johan Mattheson, G. P. Telemann (45 ooperit) Ooper Tallinnas Gildisaalides mängisid kohalikud asjaarmastajad. 18. saj. lõpul tegutses ka Mme Tilly trupp. 10. SETTECENTO (1700ndad aastad) Opera seria (tõsine ooper)valitseb 1690-1770. Perioodi 1720-1770 opera seria't nimetatakse ka: eelklassitsistlik ooper ehk Metastasio ooper (juhtiva ja mõjuka libretisti Pietro Metastasio - 1698-1750 - järgi). Opera seria kujunemine on tihedalt seotud Napoli koolkonna kujunemisega
annaabi.ee 
