teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus versioon, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod', Offenbachi jt oma. Seda nägi ka Andrew Lloyd Webber. Räägiti, et Webber toob koos Hilliga ,,Ooperifantoomi" välja West Endis. Seda ei juhtunud. 1986 esietendus Londonis ja 1988 New Yorgis Webberi enda ,,Ooperifantoom". Hilli versioon tuuritas aga esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni. 1980ndate keskel lõpetasid oma ,,Ooperifantoomi"ameerika helilooja ja luuletaja Maury Yeston ning liberist Arthur Kopit, kes kavatsesid muusikali etendada Broadwayl. Kuna aga Webber plaanis lavastada oma muusikali, loobuti mõttest kuni aastani 1991, mil tükk Houstonis menukalt esietendus
Gaston Leroux' romaanil „Le Fantome de l’Opéra“ („Ooperifantoom“). Muusikal, mille esmaettekanne oli Londonis 1986, aga Eesti esietendus alles 2014, amdis mulle palju mõtteainet ja tõstis esile erinevaid tundeid. Muusikal on tõlgitud 14 keelde. 68 eluaastaga on muusikute võsuk Webber pälvinud hulganisti nominatsioone ja ka võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony, on „Ooperifantoomi“ eest. Kogu suguvõsa sidemed muusikaga viis helilooja sinna, kus ta on praegu – seitsme teatri omanik ja tunnustatud helilooja üle maailma. Rikkust leidub ka tema nimes – rüütli- ja aadlitiitliga on ta elanud vastavalt aastatest 1992 ja 1997. Muusikalist rääkides on suur roll peaosatäitjatel. Koit Toome Ooperifantoomi, Maria Listra Christine ja Kalle Sepp Raoulina oli täiesti loogiline valik osatäitjatena arvestades
Ooperi vaim 26. veebruaril käisin Vanemuise teatris vaatamas „Ooperifantoomi”. Andrew Lloyd Webber’i muusikaliversioon põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantome de l’Opera”. Peaosades olid Stephen Hansen (Ooperifantoom), Maria Listra (Christine Daae) ning Koit Toome (Raoul, Chagny vikont). Esimeseks muusikapalaks oli kurikuulus, muusikaliga sama pealkirja kandev, „Ooperifantoom”. Teisteks muusikapaladeks olid näiteks „Ei muud Sult soovi ma”, „Võiksid olla nüüdki lähedal” ja paljud muud.
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mart Vaino OOPERIFANTOOM Referaat Puka 2015 1 Sisukord Ooperifantoomi autorid.......................................................................................... 3 Gaston Leroux (6. mai 1868 – 15. aprill 1927)....................................................3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948)..............................................................4 Georg Malvius (30. mai 1945)............................................................................. 5 Peaosatäitjad.....................................................................
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas
Kõik põgenevad hirmunult. Christine mõistab, et etenduses mängib Piangi asemel Don Juani rolli Fantoom. Fantoomil õnnestub põgeneda ja ta võtab Christine endaga. Raoul järgneb neile. Fantoom võtab ta kinni. Fantoom leebub ja laseb neil minna. Ta kaob ja temast jääb järgi vaid valge mask. Muusika kuulamise näide https://www.youtube.com/watch?v=N5Fg6kcg2mc https://www.youtube.com/watch?v=QP8ZUFmuFgo Huvitavad faktid Arvestuslikult on ,,Ooperifantoomi'' käinud vaatamas rohkem kui 130 miljonit inimest ja ülemaailmne piletitulu on üle 5,6 miljardi dollari. Broadway lavastuse 10 000. etendus toimus 23. oktoobril 2012. ,,Ooperifantoomi'' piletitulu on suurem kui mistahes muul filmil või lavastusel, ületades filme nagu Titanic ja Star Wars. Originaallavastuses on iga etendusega seotud 130 inimest. Igas etenduses on 230 kostüümi, 281 küünalt, kasutatakse 250 kg kuiva jääd ning 10 udumasinat.
01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukust saaks uus teatri staar. Asjalood on aga kiiresti muutuvad ning oodatav lõpp ei pruugi olla eales selline.
Siiani polnud teda keegi mõistnud. Naeratama õppimine võttis tal küll rohkem aega, kui tantsima õppimine, kuid ta edenes tasapisi. Harry oli inimene, kes soovis surra. Kuid samas ta kartis surma, mis vihjas sellele, et tema inimlik pool tahtis elada. Hermine oli see, kes aitas Harryl õide puhkeda, tuua välja ta inimlik pool. Armastus elustab, aitab elust rõõmu tunda. Kuid armastus võib mõjuda otse vastupidiselt, kui see on ühepoolne. Näiteks Ooperifantoomi (Joel Schumacher "Ooperifantoom") armastus jäi ühepoolseks. See purustas kõik ta lootused ja unistused. Valu, millega peavad võitlema need, keda on hüljatud, on kohutav. See röövib neilt kogu jõu. Neil võib kaduda lausa elu mõte. Kuid mitte ainult need, keda hüljatakse, ei tunne valu. Suurt valu tunnevad ka need, kelle armastust kuritarvitatakse. Näiteks isa Goriot' (Honore de Balzac "Isa Goriot") armastust kasutasid ära tema enda tütred
Loomulikult polnud direktori naine sellega nõus, et ooperimajas hakkaks õppima mõni tütarlaps, sest tema pidi jääma parimaks lauljaks. Seega lubas naine tal jääda garderoobide korrastajaks. Väike tütarlaps oli sellegi üle väga uhke, sest tema jaoks oli suur sündmus üldse ooperimajas viibida. Kui ühes üle tee asuvas baaris korraldati lauluvõistlus, kuulsid kõik väikest maatüdrukukest laulmas, kes oli ooperimajas õppinud laulmist ooperifantoomi käe Paide Gümnaasium Kärt Päll 10R 2 all. See lõi kõik tummaks, sest nii kaunist häält polnud nad seal majas enam ammu kuulnud. Loomulikult peale seda võeti tütarlaps kohe etendustesse kaasa lööma ja anti talle peaosa. Vahepeal toimus ka veel muid seiklusi. Ooperifantoom oli ooperimaja all elav mees, kes oli endise direktori poeg. Fantoomiks kutsuti teda sellepärast, et ta elas keldrite sügavustes ja
annaabi.ee 
