Suurepinnalise elavhõbeelektroodi asemel võib kasutada ka mõnda teist mittepolariseerivat elektroodi (näit. kalomelelektrood). Elektroodid on ühendatud pingejaguri kaudu välise vooluallikaga ning neile rakendatavat pinget suurendatakse alates nullist kuni teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Voolutugevuse olenevust pingest jälgitakse tundliku galvanomeetriga. Elektroodidele rakendatakse pinge V, mis kulub elektroodide polariseerimiseks ja elektrolüüdilahuse oomilise takistuse ületamiseks vastavalt võrrandile: V = a-k + IR, kus a on anoodi potentsiaal, k katoodi potentsiaal, I ahelat läbiva voolu tugevus ja R elektrolüüdi lahuse oomiline takistus. Analüüsitavasse lahusesse lisatakse suures liias indiferentset elektrolüüti (fooni), mis ei võta elektrolüüsi protsessist osa, aga muudab lahuse oomilise takistuse praktiliselt võrdseks nulliga. Katoodpolarograafias on anoodiks mittepolariseeruv elektrood, seega a = const ja V = - k.
uuritavalt objektilt. Praktikas kasutatavad radarid on enamasti monostaatilised - raadiolainete saatja on ühtasi ka vastuvõtja (bistaatilise korral on saatja ja vastuvõtja eraldi). Kiirguse võimsust Pr, mille radar pindalalt A vastu võtab, kirjeldab radarivõrrand: kus Pt on radari võimsus, R objekti kaugus radari antennist, kiirguse lainepikkus ja antenni efektiivsus ehk sisuliselt kasutegur, mis on antenni oomilise takistuse tõttu ühest väiksem. D on antenni suunatus, mis näitab, kui palju kordi on kiirguse võimsustihedus tugevaima kiirguse suunas suurem kui keskmiselt üle sfääri. on tagasihajumiskoefitsent: kus E on pealelangeva ja L peegeldunud kiirguse energeetiline heledus ja kiirguse langemise seniitnurk. Suurus, mis kannab endas informatsiooni aluspinna kohta on L, mis üldjuhul sõltub nii kiirguse langemise seniitnurgast kui ka asimuutnurgast . Saab eristada
lülituse väljundpinge ulatusele omad piirid. Sealt edasi ei kasva väljund enam võrdeliselt sisendiga, mis ongi mittelineaarsuse tunnuseks. Transistoride ja integraallülituste tootjad eristavad oma toodete puhul mõnikord "lineaarseid" ja "digitaalseid" tooteperesid, kus lineaarkomponentide osas püütakse mittelineaarsused viia miinimumini. Joonis 5.3. Sümmeetrilise takistusliku ("oomilise") lülituselemendi lineaarne ülekandekarakteristik [1]. Joonis 5.4. Ebasümmeetrilise mitteresistiivse lülituselemendi mittelineaarne ülekandekarakteristik [1]. Elektroonika alused
tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Aktiivtakistus on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent. Aktiivtkistuse mõõtühik on oom. Eristamaks aktiivtakistust alalisvooluahelas aktiivtakistusest vahelduvvooluahelas nimetatakse alalisvooluahela osa elektrilist takistust ka oomiliseks takistuseks. Oomilise takistuse tähis on R, vahelduvvooluahela aktiivtakisuse tähis on r. Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S ja sõltub juhi materjalist: kus: R on juhi takistus oomides [], on juhi materjali eritakistus oom-meetrites [m], l on juhi pikkus meetrites [m] ja S on juhi ristlõike pindala ruutmeetrites [m2].
väärtusest? 20.Leida 230 V pinge suurim maksimaalne e. amplituudväärtus. 48.Aktiivtakistusega vooluring. 1. Mis takistavad elektronide kindlasuunalist liikumist aktiivtakistusega vooluringis? Tuua näide. 2. Millist takistust nimetatakse aktiivtakistuseks, millise tähega aktiivtakistust tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 3. Millist takistust nimetatakse oomiliseks takistuseks?Takistuse arvutamise valem. 4. Millest on tingitud aktiiv- ja oomilise takistuse erinevus? Tuua näide. 5. Kas aktiiv- ja oomiline takistus saavad olla võrdsed? Tuua näide. 6. Kuidas muutub sageduse kasvamisega aktiivtakistus? Põjenda. 7. Kuidas on omavahel nihutatud aktiivtakistit läbiv vool ja takistile rakendatud pinge. 8. Ohmi seadus efektiivväärtuste jaoks. Kirjutada valem. 9. Kuidas muutub aktiivtakistusega ahelas võimsus? Kirjutada aktiivtakistusega vahelduvvoolu ahela võimsuse valem. 10.Millist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks?
f Pstj =100W ; Gstj = 36dB = 4000 ; Gvv = 30dB = 1000 . 2. Kadudeta traktis: Gstj Gvv 20 Pvv = Pstj = (4R ) 2 4000 1000 (0,03) 2 ; = 100 = ( 4 40 103 ) 2 = 1,425 10- 6W = 1,425µW Huvitav on leida sellele vastuvõtja vajalikule tundlikkusele võimsuse järgi vastav tundlikkus pinge järgi näiteks 50 oomilise sisendtakistuse korral: U2 P= U = P R = 1,425 10 - 6 50 = R = 71,25 10 - 3 = 8...9........mV 3. 10dB 10-kordsete kadudega traktis: Gstj Gvv 20 1 Pvv = Pstj = 0,1425µW (4R ) 2 Lkanal . Pinge järgi: 7,125 10 -3 =2..3mV 4R
annaabi.ee 
