Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Muinasaeg on kaasaegse inimese tekkest. Muinasaega mahub põllumajanduse tekke , koos sellega vaikne elu viis. Muinasajal levis homosapiens üle maailma. Muinasaeg jaotatakse kolme perioodi vastavalt tööriista materjalile , kivi-pronks ja raud. Muinasaja järel tuli vanaaeg ,-keskaeg ,- uusaeg ja kaasaeg. Inimajalugu teame ajalooallikate järgi . Arheoloogia on kaevur . Arheoloogide leide hoitakse muuseumites, arhiivis, kollektsioonides ja ülikoolides. Antiik äris müüakse vanu asju. Oome ehk tavaelu Tavaelu oli vanal ajal lihtne , lapsed valvasid tuld , emad korjasid marju ja muud söödavat. Mehed käisid jahil loomi küttimas , vahepeal kodustati hundid ja nad hakkasid majade ümbrust kaitsma. Varsti tulid ka tööriistad, siis mõeldi välja lõksud ja jmt. Metallide töötlemine Esimest korda võeti metall kasutusele 7000 a tagasi 5000 eKr. Mõnda metalli leidis maa sees, ehedal kujul ehk väärismetall ( kuld ,-hõbe ,- vask ) .
1. S e os e s ra hva s te kujune mis e ga ja uute kirja ke e lte loomis e ga on muutunud s ugula s ke e lte ja -murre te piirid. 2. P a ljud vä ike ke e le d või -ke e lkonna d on hä ä bunud mõne s uurke e le s urve l. S õltuva lt e tnilis te piiride ja riigipiiride ka ttuvus e s t e ris ta ta ks e riige jä rgmis e lt: 1. Ühe ke e ls e d riigid, kus üks ra hva s moodus ta b üle 90% ra hva s tikus t, nt (Is la nd, Ta a ni, J a a pa n). 2. Ka ks ke e ls e d riigid, nt (Be lgia , S oome , Ka na da ). 3. P a ljuke e ls e d riigid, nt (India , US A, Ve ne ma a ). Kire va e tnilis e , e riti re ligioos s e koos s e is uga riikide s või muude s piirkonda de s on s uur ra hvus konfliktide oht. Tänan kuulamast !
VARIANT A (Pp)ostimeest, lapselaps aga luges romaani ,,(Ss)aladuslik (Ss)aar" ning sirvis ajakirja (Ss)porditäht. 62 63 64 Reisijaid oli palju, kõneldi ka (Ss)oome keelt. Turistid tulid (Ss)oomest ning läksid (J j)aanipäevaks 27. APRILL 2006 65 66 67 sõpradele (Nn)arva külla. Neile meeldis (Vv)irumaa
`natukese aja eest oli veel siinsamas, nüüd kadus ära, pole kuskil, tont teda teab, kus ta jäi'. 3.2 Läänemurre Läänemurret kõneldakse suurel alal endisel Lääne- ja Pärnumaal. Mõndagi ühist on sel saarte murdega, ent ka vana Harjumaa lääneosa keelepruugiga. Tüüpiliselt läänelik nähtus on häälikumuutus v > b, nagu Kibissaare Mihkle kibikõba lebakott, omapärane asesõnade kasutus: tule täna meia, ma tule oome teia `tule täna meile, ma tulen homme teile'. Tugevaastmeline seesütlev, nagu istub laudas, sukad jalgas, sepik selgas, ise nälgas on omane ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale. 3.3 Keskmurre Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja osalt Põhja-Tartumaa, on kõige laialdasema levialaga ja ühtlasi meie tähtsaim murre, sest sellel baseerub eesti kirjakeel. Ometi ei ole mitte kõik selle murde erijooned kirjakeelde pääsenud
S V U V S on 10eid oome, vaakumdioodidel sadu oome. U s is U s is
annaabi.ee 
