EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval. Eesti maapõue liigestus: aluskord, pealiskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute) iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete
saj. Paisjärvede ehitamine Vete paisutamine manufaktuuride 17. saj. keskpaik jaoks Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Maaparandus drenaažkuivendusega ~1820.a. Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Bioloogiline mitmekesisus Eesti looduse suure bioloogilise mitmekesisuse põhjused: 1. kliimatingimuste mitmekesisus; 2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus; 3. sisevete rohkus; 4. pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus (tingitud noorest ja veel kujunemisjärgus olevast jääajajärgsest reljeefist); 5. mullatingimuste mitmekesisus – ühtaegu nii siluri (ja vähesel määral ka ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide ja
Kliima muutus kuivemaks ja merre settis üha vähem terrigeenset materjali (liiva, aleuroliiti), ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks - lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani - tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks. Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid (jahvatatakse tsemenditehases peeneks). Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest.
veispaas. Moreen liustiku poolt kaasa toodud ja kuhjatud, erineva suurusega, sorteerimata ja ümardumata osakestest koosnev sete, moodustab moreenitasandikke ja liustikuserva esiseid otsamoreene. Murrutuskulbas ehk kulbas lainete või langeva vee toimel tekkinud orvand astangu all. Mõhn ümara põhiplaaniga mandrijää sulamisvee setetest koosnev küngas, harilikult paiknevad rühmiti mõhnastikena. Nõlv positiivse pinnavormi kallak külg. Oobulusfosforiit Eesti Alam-Ordoviitsiumis esineva käsijalgsete karbifosforiidi ajalooline nimetus. Oos ehk vallseljak liustikujõe setetest koosnev piklik seljak, mis liitumisel moodustab kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke; eristatakse liustiku liikumissuunalisi pikioose ja liustikuserva esiseid põikoose. Otsamoreen liustiku serva ees kujunenud valdavalt moreenist koosnev surveline või kuhjeline pinnavorm. Paas karbonaatkivimite (lubjakivi, dolomiit jm) rahvapärane nimetus, peetakse
; b) metsade arengu algus peale jää taandumist; c) laialehiste metsade valitsemisaeg Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.; d) vikati kasutuselevõtt 4-7 sajandil ja põllunduse hoogsa arengu algus 4000 a tagasi; e) metsakasvatuse ja metsakuivenduse 1957 algus Eestis. Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Maaparandus drenaazkuivendusega ~1820.a. Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Vete paisutamine manufaktuuride 17.saj. keskpaik jaoks Vete paisutamine vesiveskite jaoks, 13. saj. Paisjärvede ehitamine Maaviljelus Alepõllundus ~3000 a.t.;
põhjaelustikuga, mille laguainetest ei piisanud rauaühendite täielikuks taandamiseks seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste diageneesiprotsessidel. organismide kivistisi. Ülemdevoni lubjakivides on dolomiidistumise tõttu kivistisi vähe Ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad meie tähtsamad maavarad - kukersiit ja säilinud. oobulusfosforiit ning tulevikumaavara - diktüoneemaargilliit. Maavarana leiavad laialdast Ladestu maavaradest väärib märkimist Gauja lademesse kuuluv klaasiliiv (Piusa kasutamist ka lubjakivid nii ehituskivina (Lasnamäe, Jõhvi, Keila lade), killustiku maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla). Telliste valmistamiseks
annaabi.ee 
