Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud
html) (07.03.2012) Eriksson, B. J., Budd, G. E., 2000. Onychophoran cephalic nerves and their bearing on our understanding of head segmentation and stem-group evolution of Arthropoda. 29, 3. 197- 209. [online] (http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S146780390000027X) (07.03.2012) Eriksson, B. J., Tait, N. N., Budd, G. E., Akam, M. 2009. The involvement of engrailed and wingless during segmentation in the onychophoran Euperipatoides kanangrensis (Peripatopsidae: Onychophora) (Reid 1996). 219, 5. 249-264. [online] (http://www.springerlink.com.ezproxy.tlu.ee/content/2507804255q4124g/) (07.03.2012) Eriksson, B. J., Tait, N. N., Budd, G. E., Jannsen, R., Akam, M. 2010. Head patterning and Hox gene expression in an onychophoran and its implications for the arthropod head problem. Development Genes and Evolution. 220, 3-4 117-122. [online] (http://www.springerlink.com.ezproxy.tlu.ee/content/lp454782714r0715/) Hughes, C. L., Kaufman, T. C. 2002
kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid) hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed) alamhk Chelicerata (lõugtundlased) kl hiidjalgsed kl odasabalised kl ämblikulaadsed o Skorpionilised o Koibikulised o Ämblikulised o Lestad
keriloomadel miks ja kuidas. 46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid. 47. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt. 48. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel. 49. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste (Uniramia) suiste võrdlus. 50. Vähkide (Crustacea), üheharuste (Uniramia) ja küüsikloomade (Onychophora) jalgade võrdlus. 51. Putukate (Insecta) ja loimurite (Tardigrada) võrdlus: ehituse ja eluviisi põhijooned. 52. Hulkjalgsete (Myriapoda) ja putukate (Insecta) ehituse ja eluviisi võrdlus. 53. Tiivutud (juba algselt tiibadeta) ning tiivulised putukad (Insecta); siselõugsed (Entognatha) ja välislõugsed (Ectognatha). 54. Putukate (Insecta) tiivad: arv, paiknemine, kuju ja talitluse erinevusi, näiteid. 55
nõrgalt eristunud taga näsaline Liivatõlv Harilik vihmauss Apteegikaan 26 6 TAKSONOOMIA Ecdysozoa PH siilussid kinorchyncha PH keraskärssussid priapulida PH rüüloomad loricifera PH ümarussid nematoda PH jõhvussid nematomorpha PH loimurid tardigrada PH küüsikloomad onychophora PH lülijalgsed arthropoda SubPH lõugtundlased chelicerata CL hiidjalgsed pycnogonida CL odasabalised Xiphosura CL ämblikulaadsed Arachnida SubPH hulkjalgsed myriapoda CL sadajalgsed chilopoda CL tuhatjalgsed diplopoda CL harusabased CL harvjalgsed
Vähkide suised: Pea kokku sulanud viiest lülist; nende jäsemeist on saanud kaks paari tundlaid (antenna), üks paar ülalõugu (mandibula) ja kaks paari alalõugu (maxilla). Üheharuste suised: Eristunud pea kannab enamasti nelja paari jätkeid: ühed tundlad (antennid), ülalõuad (mandiiblid) ja kahed alalõuad (maksillid); alalõugade teine paar on tihti liitunud paarituks alahuuleks. 48. Vähkide (Crustacea), üheharuste (Uniramia) ja küüsikloomade (Onychophora) jalgade võrdlus Vähkide jalad: Jalad kaheharulised. Üheharuste jalad: jalad lülistunud (6 lüli). Küüsikloomade jalad: Iga jalg kujutab endast tegelikult keha seina lülistumata väljakasvu, mis lõpeb kahe nõrga küünisega. Loeng: Putukad 49. Putukate (Insecta) ja loimurite (Tardigrada) võrdlus: ehituse ja eluviisi põhijooned Putukad: ehitus: Kolm eristunud kehapiirkonda: pea, rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen)
Metazoa: -Protostomia (algsuused): Lophotrochozoa -Kinorhyncha(siilussid) Lophotrochozoa -Entroprocta(kummarloomad) -Priapulida(keraskärssussid) -Platyhelminthes(lameussid) .Ectoprocta(sammalloomad) -Loricifera(rüüloomad) -Mesozoa -Brachiopoda(käsijalgsed) -Onychophora(küüsikloomad) -Namertea(kärssussid) -Phoronida(pärgussid) -Tardigrada(loimurid) -Gnathostomulida(lõugussid) -Mollusca(limused) -Arthropoda(lülijalgsed) -Micrognathozoa -Annellida(rõngussid) Chaetognatha(harjaslõugsed) -Rotifera(keriloomad) -Echiura(kidavaglad) Deuterostomia(teissugused)
annaabi.ee 
