see masin oli väga suur. Töö käigus, kui tahtsime hakata jalgu kinnitama, tuli välja, et kõik jalaotsad ei olnud ikkagi 90 kraadi, nii et pidime nende otsi natukene lihvima lihvmasinaga, et nad mahuks täpselt lauaraami nurka ära ja saaksime selle kinni keerata nii, et ta näeks välja 6 korrektne. Alguses kui panime laua maha, tuli välja, et üks jalg on paar millimeetrit lühem kui teised nii, et laud hakkas natukene kõikuma. Onneks leidus mu vanaisa majapidamises kummiriba, mille sai kinnitada laua jala alla. See parandas väga palju ning peale seda oli laud loodis ja ei loksunud enam. Töö lõpetamiseks tuli laud viimistleda. Otsustasime selle peitsida tumeda tooniga, mis tõi välja puidu ilusa pinna (Lisa 4). Tööd õlitada me ei jõudnud, kuigi võiks, aga see pole ka kohustuslik kuna tegu on termotöödeldud puiduga. Vanaisa sõnul võiks õlitamist teha
Vaheukse votit cli kasuta·ud vaid paaril korral, ukskord sakslaste, teinekord venel~ste hirmus (vastavalt 1941.aastaja 1944.aasta sugisel) - alateadlikult pelgas Helmi molemaid. Ning kuigi kummastki lukustamisest ja votmete peitmisest koos peidu- kohtade "unustamisega" polnud mingit kasu olnud, cli Helmi iga vaikse- magi hadaohu voi hirmu puhul valmis oma tulutut tegevust kordama. VESI Onneks polnud ei uks ega teine sagedasedkulalised meie vaikelinnas, kus isegi sund ja surm ei kestnud kuigivord kauem sunnikarjest ja surma- oigest - need lihtsalt unustati kiiresti, et jatkata uut ja alati uuenevat elu. Seeaga andis ajale voolavuse. Koike seda moistis ka Sobakov, kuj ta, pè>è>ramata pilku raamatult, mille taha oli peitunud meie varakups lugeja, toi kuuldavale kaks kat- kendlikku, kuid seda veenvamat lauset: "On vist parem... kuj poiss kogu aja kodus pole
Saame {g[f(x)]}' = dz /dx. Kasutades neid valemeid arvutame: {g[f(x)]}' = dz /dx = dzdy /dydx = dz/dy * dy/dx = g'(y)f'(x) = g'[f(x)]f'(x). Seega oleme t~oestanud j¨argmised reeglid liitfunktsiooni tuletise jaoks: 6. dz /dx = dz /dy * dy /dx ehk {g[f(x)]}' = g'[f(x)]f'(x). 21. Ilmutamata funktsiooni diferentseerimine. Olgu vaatluse all funktsioon y = f(x), mis on antud ilmutamata kujul v~orrandiga F(x,y) = 0. Funktsiooni f ilmutamiseks tuleb lahendada v~orrand F(x,y) = 0 muutuja y suhtes. ~ Onneks saab ilmutamata kujul antud funktsiooni diferentseerida ka nii, et teda ei ole vaja eelnevalt ilmutada. Tuletise v~oib arvutada otseselt, l¨ahtudes funktsiooni m¨a¨aravast v~orrandist F(x,y) = 0. Sealjuures tuleb aga arvestada asjaolu, et k~oik y-it sisaldavad liikmed selles v~orrandis on liitfunktsioonid, mille sisemiseks funktsiooniks on y = f(x) Üksühese funktsiooni pöördfunktsiooni diferentseerimine (sõnastada ja tõestada vastav teoreem).
-1 0 ... 0 y11 y12 . . . y1n 0 -1 . . . 0 y21 y22 . . . y2n ......................................... 0 0 . . . -1 yn1 yn2 . . . ynn Arvutame selle determinandi Laplace'i teoreemi abil, rakendades seda n esimesele reale. Oluline on m¨argata, et ridadele i1 = 1, i2 = 2, . . . , in = n toetub C2nn = (2n)! n!n! n-j¨ arku miinorit, kuid ~onneks on k~oik miinorid nullid peale |X|, sest need miinorid sisaldavad nullidest koosnevat veergu. Sel 40 korral determinanti defineeriva valemi (3.1) kohaselt sellised miinorid kui determinandid on v~ordsed nulliga. Valemi (4.5) abil saame x11 x12 . . . x1n y11 y12 . . . y1n x x22 . . . x2n y21 y22 . . . y2n D = 21 = |X||Y |. (5.1) ..................
−1 0 ... 0 y11 y12 . . . y1n 0 −1 . . . 0 y21 y22 . . . y2n ......................................... 0 0 . . . −1 yn1 yn2 . . . ynn Arvutame selle determinandi Laplace’i teoreemi abil, rakendades seda n esimesele reale. Oluline on m¨argata, et ridadele i1 = 1, i2 = 2, . . . , in = n toetub C2nn = (2n)! n!n! n-j¨ arku miinorit, kuid ˜onneks on k˜oik miinorid nullid peale |X|, sest need miinorid sisaldavad nullidest koosnevat veergu. Sel 40 korral determinanti defineeriva valemi (3.1) kohaselt sellised miinorid kui determinandid on v˜ordsed nulliga. Valemi (4.5) abil saame x11 x12 . . . x1n y11 y12 . . . y1n x x22 . . . x2n y21 y22 . . . y2n D = 21 = |X||Y |. (5.1) .................
3.4 Ilmutamata funktsiooni, p¨o¨ordfunktsiooni ja parameetrilise funktsiooni diferentseerimine. Ilmutamata kujul antud funktsiooni diferentseerimine. Olgu vaatluse all funktsioon y = f (x), mis on antud ilmutamata kujul v~orrandiga F (x, y) = 0. 62 Funktsiooni f ilmutamiseks tuleb lahendada v~orrand F (x, y) = 0 muutuja y suhtes. Sageli on see v¨aga raske u ¨lesanne. ~ Onneks saab ilmutamata kujul antud funktsiooni diferentseerida ka nii, et teda ei ole vaja eelnevalt ilmutada. Tuletise v~oib arvutada otseselt, l¨ahtudes funktsiooni m¨a¨ aravast v~orrandist F (x, y) = 0. Sealjuures tuleb aga arvestada asjaolu, et k~oik y-it sisaldavad liikmed selles v~orrandis on liitfunktsioonid, mille sisemiseks funktsiooniks on y = f (x). Kirjeldame n¨aiteks v~orrandiga sin y - x + cos x - y = 0 (3.5)
3.4 Ilmutamata funktsiooni, p¨o¨ ordfunktsiooni ja parameetrilise funktsiooni diferentseerimine. Ilmutamata kujul antud funktsiooni diferentseerimine. Olgu vaatluse all funktsioon y = f (x), mis on antud ilmutamata kujul v~orrandiga F (x, y) = 0. 62 Funktsiooni f ilmutamiseks tuleb lahendada v~orrand F (x, y) = 0 muutuja y suhtes. Sageli on see v¨aga raske u ¨lesanne. ~ Onneks saab ilmutamata kujul antud funktsiooni diferentseerida ka nii, et teda ei ole vaja eelnevalt ilmutada. Tuletise v~oib arvutada otseselt, l¨ahtudes funktsiooni m¨a¨aravast v~orrandist F (x, y) = 0. Sealjuures tuleb aga arvestada asjaolu, et k~oik y-it sisaldavad liikmed selles v~orrandis on liitfunktsioonid, mille sisemiseks funktsiooniks on y = f (x). Kirjeldame n¨aiteks v~orrandiga sin y - x + cos x - y = 0 (3.5)
annaabi.ee 
