ajupoolkerade tööd, lihaste tööd ja motoorseid reaktsioone ning samuti endorfiinide teket. Hilisemad uurimistulemused näitasid muusika otsest mõju ka inimese psüühilisele seisundile. Muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi. Muusikat kasutatakse tulemuslikult sünnitusabis, vastsündinute kohanemise parandamisel, kohaliku tuimastusega operatsioonidel, intensiivravis, stomatoloogias, pulmonoloogias, onkoloogias, füüsilises ja kognitiivses rehabilitatsioonis ning mitmes muus valdkonnas. Neil juhtudel ei ole tegemist tavamõistes muusikaraviga, vaid muusika teraapilise rakendamisega, mis põhineb muusika teaduslikult tõestatud toimel. Muusika kasutamine raviotstarbel ei ole piiratud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad ravimiseks vanuselised piirangud. 4 2. Muusikaterapeud 2
praeguse hädaabivahendiga, töötab kõigis Eesti piirkondades. Meeskonnas on arst, õde ja vabatahtlikud. Lisaks kaebuste käsitlemisele antakse abi nii patsiendile kui ka perele. Teenust pakutakse kodus ja pakutakse patsientidele tasuta. Vähihaigete koduse vähiravi toetamise eesmärk on säilitada füüsiline, vaimne ja üldine tervisisiku kvaliteet, isegi kui ravi ei saa haiguse kulgu muuta, ja ülejäänud elu on piiratud (Kaiu 2008). Onkoloogias haiglates tehakse palliatiivset kemoteraapiat, kiiritusravi, palliatiivkirurgiat ja üldist toetavat ravi kasvajatega patsientidel. (Kaiu 2008) 4. LOKAALANESTEESIA Anesteesia on tundlikkuse väljalülitamine, mida kasutatakse operatsioonide ja valulike protseduuride puhul. Anesteesiat viib läbi anestesioloog ehk narkoosiarst. Teda abistab narkoosiõde. Anesteesia jaguneb lokaalseks, regionaalseks ning üldanesteesiaks.(...) Regionaalanesteesia on osaline anesteesia
erinevaid vähiliike. Terved rakud saavad samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest, 14 taastub enamik neist ravi mõjust. Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine. [3] Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. Tuumameditsiini meetodid võimaldavad uurida organite verevarustust, neerude funktsioneerimist, peaaju rakke, sapi metabolismi jm. [3] 4.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine Laevadel tuumaenergia kasutusele võtmine oli revolutsioonilise tähendusega kogu meresõidu ajaloos. Esimese laeva tuumareaktori töö algas juba 1940. aastal ja esimest sellelaadset reaktorit katsetati USA-s 1953. aastal
kiiremini, kui enamik neid ümbritsevaid normaalseid rakke, siis radioteraapia võimaldab ravida erinevaid vähiliike. Terved rakud saavad samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest, taastub enamik neist ravi mõjust. Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine. [3] Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. Tuumameditsiini meetodid võimaldavad uurida organite verevarustust, neerude funktsioneerimist, peaaju rakke, sapi metabolismi jm. Tuumameditsiin võimaldab saada mitte ainult staatilist kujutust, vaid ka organite töö dünaamikat erinevatel ajahetkedel, näiteks südame töö hindamisel. [3] 2.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine
meditsiinilisi aluseid. Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli, tomograafia, gammakamber jt), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus ning teraapiaks (kiiritusravi, radiobioloogia, tomoteraapia jt). Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. 4 Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam (TEJ) ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20.detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27.juunil 1954 N. Liidus Kaluuga oblastis Obninskis võimsusega 5 MW
annaabi.ee 
