diameet ri kohta (rühmita mata andmete st) järgmise d suuruse d: aritmeet iline 6,39 cm keskmin e, dispersi oon, 14,27 standard hälve, 3,78 cm valimi maht, 80 standard viga, 0,42 cm variatsio onikord aja, 59,14 % katsetäp sus e suhtelin e standard viga. 6,61 % variatsio onikord aja viga 4,68 % 2) Leida diameet ri usaldus piirid: üldkogu mi keskvää rtuse 95%lise d usaldus piirid, 5,55 7,23 cm üldkogu
卜文 ✄ し きょくせん ✂象形 ✁Kujutab jalaj¨algi 止, millele lisatud k˜over joon 曲線. 〔説文〕 そうもく えきじ j¨argi kujutab taimede 艸木 u¨ lespoole suunatud kasvu 滋. Luu- ja pronkskirja m¨argid kujutavad jalaj¨algi, mille alla m˜onikord lisatud manan˜ou kujutis osutamaks enne v¨aljaminekut sooritatavale rituaalile. Jaapanis vastab 「馬のはなむけ」. 議類 参考 ⇒凸 ⇒産 議類 反対 ⇒ 集 ⇒進 A1 seestpoolt v¨alja minema A6 s¨unnitama, tekkima
£77 ¢tab jalaj¨algi , millele lisa- siis liideti juurde v~otmena . tud k~over joon . T¨ahendab paikkondlikke ju- j¨ argi kujutab taimede malusi ja loodusvaime, nen- u ¨lespoole suunatud kas- de kummardamisega seotud vu . Luu- ja pronkskir- rituaale ning kogukonda koos ja m¨argid kujutavad jalaj¨algi, hoidvaid j~oude. mille alla m~onikord lisatud manan~ou kujutis osutamaks / ¡ Koosneb ja enne v¨aljaminekut sooritata- £81 ¢m¨arkidest. kujutab pikse- vale rituaalile. Jaapanis vas- noolt k~overdumas v¨alja vih- tab . mapilvest. / ¡ Koosneb m¨ arkidest ~
y. Muutuja y v¨a¨artust, milleks funktsioon f kujutab argumendi x, nimetatakse funktsiooni f v¨a¨ artuseks kohal x ja t¨ahistatakse s¨ umboliga f (x). Seega v~oime kirjutada seose y = f (x) , (1.1) mis v¨aljendab muutuja y "seotust" argumendiga x funktsiooni f kaudu. Seost (1.1) nimetatakse funktsiooni v~orrandiks. M~onikord kasutatakse funktsiooni ja s~oltuva muutuja t¨ahistamiseks u ¨hte ja sama s¨umbolit. Sellisel juhul omab v~orrand (1.1) kuju y = y(x). Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni f m¨a¨aramispiirkon- naks. M¨a¨aramispiirkonna t¨ahisena kasutame edaspidi s¨umbolit X. Hulka Y = {f (x) || x X} nimetatakse funktsiooni f v¨a¨artuste hulgaks.
y. Muutuja y v¨a¨artust, milleks funktsioon f kujutab argumendi x, nimetatakse funktsiooni f v¨a¨artuseks kohal x ja t¨ahistatakse s¨ umboliga f (x). Seega v~oime kirjutada seose y = f (x) , (1.1) mis v¨aljendab muutuja y "seotust" argumendiga x funktsiooni f kaudu. Seost (1.1) nimetatakse funktsiooni v~orrandiks. M~onikord kasutatakse funktsiooni ja s~oltuva muutuja t¨ahistamiseks u ¨hte ja sama s¨umbolit. Sellisel juhul omab v~orrand (1.1) kuju y = y(x). Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni f m¨a¨aramispiirkon- naks. M¨a¨aramispiirkonna t¨ahisena kasutame edaspidi s¨umbolit X. Hulka Y = {f (x) || x X} nimetatakse funktsiooni f v¨a¨artuste hulgaks.