Seeläbi omandame erinevaid teadmisi, vahel eneseleteadmatagi. Enim armastatakse meeletajude poolest nägemist, kuna see paneb meid enim tunnetama. Meeletajude abil me saame teada välismaalilmast ja seeläbi saame tegutseda vastavalt meeltele nt. nägemisele. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad algselt meeletaju omavatena, aga see ei tähenda, et nendesse kõikidesse tekib mälu. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad, kuna nad on võimelised mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mälust : ühe kogemuse jõu moodustavad arvukad mälestused ühest kindlast asjast. Arukad on aga sellised, kes ei suuda helisid kuulda(nt mesilane). Nemad elavad kujutluste ja mälestustega. 3. Mis on kogemus ja mis on kunst
saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte midagi teha tahtmata me üldjuhul eelistame nägemist kõigile teistele meeltetajudele. Põhjus on aga see, et meeltetajude seast kõige enam paneb ta meid tunnetama ja ilmutab kõige rohkem erinevusi. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad loomu poolest meeltetaju omavatena, aga selle põhjal ühtedesse ei teki mälu, teistesse tekib. Ja sellepärast on viimased arukamad ja õppimisvõimelisemad nendest, kes ei ole võimelised mäletama, ja arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda helisid kuulda, nagu on mesilane ja mõni muu seesugustest elukatest, õpivad aga need, kellel mälu kõrval on ka see meeltetaju. Nii et, teised elukad elavad kujutluste ja mälestustega, kogemusest aga saavad osa vähe, inimsugu aga elab ka kunsti ja arutlustega
Isegi kasu saamata meelte tajudest, armastavad inimesed neid ikkagi. Kõige enam hindavad inimesed meeltetajudest nägemist, kuna ka otsest kasu saamata armastavad inimesed nägemist sest nägemine annab kõige rohkem meile tunnetuslikku ja nägemise tõttu me leiame ka meid ümbritsevas kõige rohkem erinevusi. Sellest tulenevalt võibki öelda, et meeltetajude armastamise pärast on inimene juba oma loomult teadmishimuline. 2. Kõik elukad sünnivad siia ilma meeltetaju omavatena, kuid ühtedele tekib mälu ja teistele ei teki. Need, kellel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad seetõttu, et esiteks nad on võimelised mäletama ja sellest tulenevalt nad saavad mäletatavat kasutada ka edaspidi. Seda infot saab, mida nad mäletavad, meeltetajudega koos kasutada õppimiseks. Seetõttu ongi need, kes omavad mälu, õppimisvõimelisemad kui need, kellel mälu puudub. 3
Selgita, mille poolest erinevad vajadused ja eelistused. Vajadus. Objektiivne hüve. Eelistus. Subjektiivne hüve. 37. Mille alusel otsustatakse Taylori järgi tegude moraalse õigsuse ja iseloomujoonte headuse üle? 38. Mida tähendab Taylori järgi väide, et elusolendid on teleoloogilised elu keskused? Neil on omaenda hüve. 39. Kellel või millel saab Taylori järgi olla seesmine väärtus (inherent worth?) Omaenda hüve omavaid entiteete nähakse nüüd seesmist väärtust omavatena. 40. Millised kriteeriumid määravad Aldo Leopoldi järgi teo õigsuse? “Asi on õige, kui see hoiab biootilise kogukonna terviklikkust, stabiilsust ja ilu. See on väär, kui tal on vastupidine toime.” 41. Kas loomade tapmine (nt küttimine ja kalapüük) võiks maa eetika järgi õigustatud olla? Kui, siis millisel juhul? Jah, teatud liiki loomi. Kontrastiks inimese eetikaga. Erinev moraalnestaatus kodu ja metsloomade vahel. 42. Mis eristab maaeetikat loomaeetikast?
Justkui ühe soo esindajad on mingil moel vähem täiuslikud, terviklikud ja neil on vähem õigusi kui teise soo esindajail. Seksistlikud keeled esitavad meeste ja naiste stereotüüpe. Mõnikord näitavad stereotüübid mõlemat sugu halvas valguses, kuid enamasti siiski naisi. On vaieldav, kas keel saab olla seksistlik vaid meeste või naiste suhtes. Keel saab näidata mehi vähem täielike, ja vähem inimlike, vähem õigusi omavatena kui naisi. Kas sel juhul on tegu seksismiga, oleneb ühiskonnas valitsevatest võimusuhetest. On kaheldav, kas keelel, mida kasutatakse n-ö meeste vähendamiseks, on sama efekt nagu keelel, mida kasutatakse naiste vähendamiseks. Seda seetõttu, et keelekasutuse taga on erinevad võimusuhted. Seksistlikke keeli saab vaadelda 2 viisil: keelesüsteemisisene seksistlikkus ja teatud liiki keelekasutuse seksistlikkus. Keelesüsteemisisene seksistlikkus avaldub sõnavara
Lihtsustatult võib ka nii öelda, et hea tervise tagavad õiged teod, mis optimistidel loomulikult välja kukuvad · Langer (1989) arvab, et füüsilist ja psüühilist vananemist ohjeldab tähelepanelikkus ja aktiivsus otsustamisel ning õppimisel · Benson (1987) osutab kahesuunalistele mõjudele lõdvestuse ja tunnetuse vahel. Lõõgastuma õppides tunnetavad inimesed maailma vähem ähvardavana ja ennast suuremat kontrolli omavatena · Kindlasti on ähvardustest suhteliselt vaba elu oluline, kui tahame stressi alandada ja tervemad olla. Lahendamata jääb aga küsimus, kas tunnetuslikud mõjud tervisele on otsesed või kaudsed Stressiga toimetuleku reeglid 1. Planeeri tegevusi, et stressoreid vähendada või neid elimineerida 2. Planeeri tegevusi, et stressorid saabuksid siis, mil neid on lihtsam käsitleda või taluda 3. Õpi tegevuste vahel lõõgastuma 4. Õpi stressi varaseid märke ära tundma 5
annaabi.ee 
