Et omavalitsus on Eesti riigi halduspoliitilise süsteemi üks osa, mis täidab oma funktsioone koostöös teiste haldustasanditega, ei saa kohalikku omavalitsus vaadelda muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti haldussüsteemis on kohaliku omavalitsuse seisukohalt suur tähtsus maavanematel, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, valvavad omavalitsuste järele ning täidavad mitmeid regionaalplaneerimise funktsioone. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, st esindama oma piirkonna huve keskvalitsuses, teiselt poolt aga esindama riiki ning täitma Lõuna Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone.
funktsioone koostöös teiste administratiivtasanditega, ei saa kohalikku omavalitsust vaadelda muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti administratiivses süsteemis omandavad kohaliku omavalitsuse seisukohalt olulise tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi Valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse niisiis sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna-Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone
funktsioone koostöös teiste administratiivtasanditega, ei saa kohalikku omavalitsust vaadelda muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti administratiivses süsteemis omandavad kohaliku omavalitsuse seisukohalt olulise tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse niisiis sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna-Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate
koostöös teiste administratiivtasanditega, ei saa kohalikku omavalitsust vaadelda muudest valitsemistasanditest eraldi. Eesti administratiivses süsteemis omandavad kohaliku omavalitsuse seisukohalt olulise tähtsuse maavanemad, kes muu hulgas vastutavad regionaalse arengu eest, teostavad järelevalvet omavalitsuste üle ja täidavad mitmeid regionaalplaneerimisega seotud funktsioone. Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus. Praktikas on maavanemate ja omavalitsusjuhtide vahel kujunenud koostöösuhe, kus kooskõlastatakse regionaalseid ja kohalikke huve ning seistakse niisiis sageli ühiste eesmärkide eest. Sellest tuleneb ka maavanema rolli problemaatilisus. Ühelt poolt peavad maavanemad vastutama regionaalarengu eest, s.t esindama oma piirkonna huve keskvalitsuse juures, teiselt poolt aga esindama riiki ja täitma niisiis Lõuna- Euroopa omavalitsussüsteemidest tuntud prefekti ülesannetega sarnaseid funktsioone. Maavanemate
peab olema rahva elu ülesehitav ja kasvatav, /.../ pealkirjad kirjutistel, teateil ja sõnumeil Riigivanema, kaitsevägede ülemjuhataja ja üldse valitsuse tegevuse kohta peavad olema koostatud võimalikult jaatavas vormis". 1935 allutati RPT otseselt peaministrile. RPT materjalid tuli ajalehtedel avaldada muutmata kujul ilma kommentaarideta. Teiselaadne oli RPT töö rahvusterviklikkuse arendamisel: korraldati riigi- ja omavalitsusjuhtide kohtumisi, teatripäevi, Eesti Mänge, emadepäevi, vabariigi aastapäevi. Toimis mitu rahvuslikku sihtprogrammi: kodukaunistamine, lipu temaatika, rahvarõivad, rahvakunst, ka nimede eestistamine, millega oldi küll juba varem alustatud. RPT tegevusest annab ülevaate Andrus Roolahe raamat "Nii see oli". Autor märkis, et Pätsil oli propagandajuhtidega pahatihti ka lahkarvamusi, sest viimased olid tolerantsed seal, kus see Pätsi arust lubamatu oli.
annaabi.ee 
