I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus Kohalik omavalitsus on lühikese ajaga (ainult veidi rohkem kui taasiseseisvumise järgne periood) kujunenud meil väga sageli kasutatavaks mõisteks ja tema sisu üle sügavamalt ei juurelda. Kahetsusväärselt toob see aga kaasa ka põhimõttelisi eksitusi. Üks sagedasemaid eksitusi igapäevaelus seisneb selles, et kohaliku omavalitsusena mõistetakse üksnes valla- või linnavalitsust. Halvimal juhul isegi üksnes vallavanemat või linnapead. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ning kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogul
luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) rahvas hakkab tundma end ühtsena -------------------------------------------------------------------------------- 1988 Algavad reformid Ungaris Reagani visiit Moskvasse Aprill sõlmitakse Genfi kokkulepped, vastavalt millele tuuakse Nõukogude väed Afganistanist ära 1989.a. veebruariks 13. aprill Populaarses telesaates "Mõtleme Veel" luuakse Rahvarinne muinsuskaitse päevad Tartus: esimest korda kasutatakse avalikult sini-must-valget lippu; esimese omavalitsusena lubab Tartu linn oma territoorimil sini-must-valget lippu kasutada rahvuslipuna Juuni NL-s algavad poliitilised reformid, NLKP XIX kongress Juuni lõpeb K. Vaino valitsemisaeg (asemele tuleb Vaino Väljas) ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting (150 tuhat inimest, laulev revolutsioon) Juuli vastukaaluks Rahvarindele luuakse ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine 9.-11. september Toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi. 11
Suurgild (1325. a. oli olemas), Olevi gild ja Kanuti gild. Iseseisev hoone oli ka gildidele lähedasel Mustpeade vennaskonnal. Suurgildi liikmeks said vaid suurkaupmehed ning nende seast valiti linnapead ja raehärrad. ·Tsunft- Eesti linnades kehtis tsunftikord keskajast kuni 19. sajandini. Enim teateid Eesti tsunftidest on säilinud Tallinnast. Lõplikult kaotati tsunftid 1920. aastal Seisuste kaotamise seadusega. Käsitöölised organiseerusid uuesti kutsealase omavalitsusena Käsitööstuskotta, mis valiti 1936. aastal. ·Muusika: vaimulik ja ilmalik, gregooriuse koraal- Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa. Hakkas levima noodikiri. Ilmalikust muusikast olid nt rüütlulaulud (armastusest ja kangelastest). ·Kirjasõna: vaimulik ja ilmalik, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem
President valitakse viieks aastaks otsestel valimistel absoluutse häälteenamuse põhjal. ROOTSI Paralmentaarne kuningriik. Põhiseadus - 1974 aastal vastu võetud valitsemis korra akt ja teised konstitutsioonilised seadused. Sealhulgas 1810. aastast pärit troonipärimis seadus. Riigipäev rikstag, 349 liiget; valitakse neljaks aastaks; seadusandlik võim. Täitevvõim valitsusel (riiginõukogul). Kuningas Karl XVI Gustav. Omavalitsused Kohaliku omavalitsusena mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või asula elanikele antud õigust otsustada ise kohaliku elu küsimusi. Vakus - eestis keskaja alguses oluliseim omavalitsusüksus. See tähendas ennekõikke maksustamis ühikut, kuid maksude tasumiseks kokku tulnud rahvas arutas isekeskes ka muid küsimusi, jagas peale pandud koormisis ja mõistis kohut. Eestlaste kohalike omavalitsuste eelkäijateks võib pidada kihelkondi. Keskajal muutusid need ühe maakiriku piirkondadeks.
ajal vastu võttis, oli maaseadus ehk maareform, millega riigistati valdav osa mõisavaldustest. Enamasti jäi endistele omanikele mõisasüda, kuid põllumaad jagati talude vahel laiali. Uued moodustatud talud kas müüdi asuniketaludena enamasti pikaajalise laenutähtajaga või jagati Vabadussõjast osavõtnutele. Ühtlasi kaotati ka seisused, mis tähendas rüütelkondade ning teiste seisuslike korporatsioonide eksistentsi lõppu Eestis. Esimese uuel alusel moodustatud asutatud kutsealase omavalitsusena asutati Advokatuur, hiljem Kaubandus-Tööstuskoda ja Põllutöökoda. 1925. aastal asutati vähemusrahvuste (saksa ja juudi) kultuuromavalitsused. Majanduslikult oli riigi seis esialgu vilets, kuid abi saadi mitmetelt lääneriikidelt. Lootus majanduslikule koostööle Nõukogude Liiduga nurjus ning 1923. aastal puhkes majanduskriis, mis andis võimaluse teha edukamat propagandatööd Nõukogude Liidu poolt toetatavatel kommunistidel. Viimased püüdsid 1924. aasta 1
annaabi.ee 
