siin oma kohustuste parem täitmine. Negatiivne suhtumine baltisakslastesse tuleb 19. sajandi keskpaigas esile seoses avalikustamisega, kui hakatakse rääkima nende eelistatud positsiooni tagamaadest. Alates venestusest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt ja seoses Saksamaa ühinemisega nähakse baltisakslasi aga Saksamaa käsilastena. Impeeriumit sooviti nüüd rohkem ühendada, tugevdada keskvalitsust, see osutus aga raskeks, sest siinne aadel oli harjunud omavalitsemise ja hea eluga. Tsaarivalitsus hakkas pooldama reforme, kuna siinne talurahva olukord häbistas juba Vene riigi mainet. Peeter I reformid olid Venemaa seisukohalt vajalikud rahu hoidmiseks peale Põhjasõda ja need tõid kasu ka kõrgelt hinnatud ja vajatud baltisaksa ametnike, sõjaväleaste ja diplomaatide näol, kes Venemaale meelitati. Vene rahva seisukohalt võib sellist olukorda pidada aga väga ebaausaks. Liivimaa oli nagu eraldi riik, kus elu oli parem ja kelle inimesed
olla, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega ja hakates laevu kaaperdama. See majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaad ennast, hinnad tõusid kuni 300%. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid ka ajendiks suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke
strateegilisus ja võimekus kohalike arengueelduste kasutuselevõtuks ning regionaalarengu tasakaalustamiseks riigis; samuti suutlikkus osaleda üleilmastuvas konkurentsis ja koostöö protsessides. Kasvanud KOVi kompetents ja võimekus kindlustada elanikele kvaliteetsed avalikud teenused, nende aeg- ruumiline kättesaadavus ja majanduslikult tõhus korraldus. Tugevam kohalik esindus- ja osalusdemokraatia, suuremad võimalused osaleda kohaliku omavalitsemise teostamisel. Omavalitsusüksus moodustab loogilise territoriaalse terviku, mis võtab arvesse piirkonna eripära ja on kooskõlas asustussüsteemiga. Joonis Reformi eesmärkide ning alaeesmärkide seos reformiga kavandatavate muutustega Tõmbekeskustel põhinev omavalitsusreform lähtub eeldusest, et need keskused pakuvad oma toimepiirkonna elanikele tulevikus hea tasemega teenuseid, lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust, mis on
ise oma eluteed määrama, ilma et sellesse peaks üleliia sekkuma riik. Seejuures on tähtis ka viimase vähene sekkumine majanduses ja madal maksustamine. (G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 22-23) Seega on tähtis vara juurdekasv ja raha olemasolu, kuna kodanik peab rasketes olukordades ise hakkama saama. Samuti on oluline see, et igaühel oleks võimalus ise leida tee oma eduni. (Patterson, 2008, pp. 11, 13) Lisaks on riigile väga omane poliitiline ideaal omavalitsemise (self-government) idee, mis rõhutab põhimõtet, et USAs peetakse ühiskonna nurgakiviks mitte niivõrd riiki, vaid pigem rahvast. Ka Abraham Lincoln seadis kunagi oma Gettysburgi kõnes just rahva riigi keskpunkti: ,,Government of the people, for the people, and by the people". (ibid., pp. 9-10) Ka on põhimõtet rõhutatud USA Konstitutsiooni esimestes sõnades: ,,We the People" (Patterson, 2013, p. 10).
Teede tegemise ja korrashoid oli talunike õlgade peal. Poliitiline probleem oli omavalitsuskord, ainsaks käskjaks ja korraldajaks oli keiser. Puudus parlament, ministrid olid allutatud keisrile. Kohalikud kõrgemad ülemused ja ametnikud allusid ministeeriumitele või keisrile. Otsustamisõigus ja tegemisvabadus oli piiratud, nad pidid täitma tähtajalisi käske saadetud Peterburgist. Kogu Venemaal ei tuntud kodanikeõigust, sõnavabadus puudus. Eesmärkides võib pidada: omavalitsemise kaotamist Venemaal, kodanikeõiguste kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega. Jaanuaristreik Tallinnas: Sooviti omavalitsuse taganemist ning sotsiaaldemokraatia kinnitumist. 12. jaanuaril tekkis esimene mässupuhang Tallinnas. Vaguni tehase töömehed lasid auruvälja, tõmmates kõiki teisi töölisi teistest vabrikutest ning õhtuks oli streikimas 12 000 töölist (raudtee, posti, telegraaf, äriteenijad, riigiametnikud jne).
annaabi.ee 
