selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Kaltsiumiallikad Parimateks kaltsiumiallikateks on vetikad jt mereannid, rohelised lehtviljad, rooskapsas, mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on oluline teada, et valgurikastest toitudest ei saa keha kaltsiumi kõige paremini kätte, seetõttu ei tasu vaid piimatooteid oma menüüs peamise kaltsiumiallikana kasutada. Samuti peab teadma, et kaltsium omastub vaid siis, kui kehas on ka piisavalt D-vitamiini ning fosforit. Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis. Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatset mineraalides: plagioklassides, amfi- boolides, pürokseenides ja granaatides. Kaltsiumi tähtsus Kaltsiumit on meie kehas mineraalidest kõige enam
· A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained · Seleeni sisaldub pärmis, kalades, krevettides, krabides, tailihas, piimaproduktides, teristes ja sibulas. Toiduainete seleenisisaldus sõltub kasvupinnase seleenisisaldusest. Toidu töötlemine ja valmistamine kõrvaldab olulise osa seleenist. Kõige paremini omastub seleen pärmist. Madala valgusisaldusega toiduained sisaldavad reeglina ka vähe seleeni. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. · Mangaan aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme. Tähtis osatäitja toidu ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli produtseerimisel. Teda vajatakse ka
seismisel väheneb - Toores munavalge lõhustab vitamiine - Omastavus ja H2S - Vananedes muutub laialivalguvaks MUNAVALGE TÖÖTLEMINE -Vahustamisel valke stabiliseerivad keemilised sidemed lõhutakse ja tekivad pindkiled - Suhkur soodustab vahustamist ja rasv takistab. MUNAREBU Koostis: -Vesi 50% - Valgud 17% - Rasv 31% -VITAMIINID A,D,E,K,B -Fe - Rebus vitamiine lõhustavaid aineid pole Omastub nii toorelt kui kõvaks keedetult - Kolesterool küll, kuid küllastunud ja küllastamata rasvhapped on tasakaalus ja ei mõjuta kolesteroolitaset. - Tervisemunas 4-7 korda rohkem küllastumata rasvhappeid - Munarebu värvus oleneb toidust, mida kana sööb. -Seismisel munaväädid lõtvuvad ja rebu liigub munas - Pikal keetmisel tekib raudsulfiid, mis on sinakas - Muna reageerib hõbedaga, niiet ära söö muna hõbelusikaga ja serveeri muna hõbenõudel.
10. Esikoot SEALIHA LAMBALIHA Lambaliha - talleliha Talleliha- alla 1 aasta vanused loomad, piimatalled Lambaliha- mida vanem on loom,seda vintskem, rasvasem ja tugevama maitsega liha Lambarasv- tahke rasv Toiteväärtus- Valgud, rasvad(?), B grupi vitamiinid Raud, kaalium, fosfor LAMBALIHA LINNULIHA Ei laagerdata Salmonella risk kuidas vältida? Rasv ladestud lihaskoes ühtlaselt mahlane Täisväärtuslikke valke palju Omastub paremini kui loomade liha Rasvasisaldus liigiti erinev Rikneb kiiresti!! KANA JA BROILER Broiler- eriviisil nuumatud noorlind Toiduvalmistamiseks parim 1,1-1,8 kg PART Parim toiduvalmistamiseks 1,8 -3 kg Metspardi liha tumedam ja 30% vähem rasva KALKUN 40% linnust on söödav Toiduvalmistamiseks parim kaal 3-8 kg HANI Toiduvalmistamiseks parim - 2,5-5 kg Suuremad 10-12 kg- kasvatatakse maksa pärast VUTT Kasvatatakse farmides Toidu valmistamisel 1 sööja kohta 2 vutti
* vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omastu või omastub halvasti. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsside tekkes, samuti vere PH taseme tagamisel. 0.9% NaCl füsioloogiline lahus, kasutatakse vere asendajana. Ammoonium tekib rakkude lagunemisel organismis, alguses tekib ammoniaak->ammoonium või karbamiid e kusiaine.. Valke saame süües. Raudioonid: * ülesandeks hapniku transport * paiknevad hemoglobiinis * taimne raud imendub halvasti * kui inimesel rauapuudus - tulemuseks kehvveresus e
Osaleb D-vitamiini ainevahetuses Osaleb lihaste kokkutõmbe ja lõdvestumise reaktsioonides Osaleb vere hüübimisel On vajalik membraanitranspordi häireteta toimumiseks, Närviimpulsside ülekandeks On paljude hormoonide toime vahendamisel osaline Tagab vere osmootse rõhu Osaleb organismi energiavahetuses On vajalik kaitsereaktsioonide käivitamiseks Vajalik paljude ensüümide sh. seedeensüümide aktiveerimiseks Osaleb rakkudevaheliste signaalide ülekandes Kaltsiumi allikad: Kaltsium omastub paremini loomsetest toiduainetest, eriti piimatoodetest. Piimas on keskmiselt 120 mg kaltsiumit 100 g kohta. Hästi imendub kaltsium ka kalatoitudest, eriti luuga koos marineeritud kaladest, sest happelises keskkonnas lahustub kaltsium kalaluudest välja kala lihasse. Kuna kaltsium on kõige kõrgemas kontsentratsioonis luudes, siis on heaks kaltsiumi allikaks luudest valmistatud puljongid ja nt. sült. Kaltsiumi kättesaadavus paraneb
Osaleb vere hüübimisel On vajalik membraanitranspordi häireteta toimumiseks, Närviimpulsside ülekandeks On paljude hormoonide toime vahendamisel osaline Tagab vere osmootse rõhu Osaleb organismi energiavahetuses On vajalik kaitsereaktsioonide käivitamiseks Vajalik paljude ensüümide sh. seedeensüümide aktiveerimiseks Osaleb rakkudevaheliste signaalide ülekandes Kaltsiumi allikad: Kaltsium omastub paremini loomsetest toiduainetest, eriti piimatoodetest. Piimas on keskmiselt 120 mg kaltsiumit 100 g kohta. Hästi imendub kaltsium ka kalatoitudest, eriti luuga koos marineeritud kaladest, sest happelises keskkonnas lahustub kaltsium kalaluudest välja kala lihasse. Kuna kaltsium on kõige kõrgemas kontsentratsioonis luudes, siis on heaks kaltsiumi allikaks luudest valmistatud puljongid ja nt. sült. Kaltsiumi