saatmine, vanemlike õiguste äravõtmine kui ka lapsendamine. Häid erinevusi on kõigis ametijuhendites nt Salme valla sotsiaaltöötaja üheks ülesandeks on pidada arvestust eakate tähtpäevade üle ja õnnitleda juubilare nende kodus kui ka vastutada sotsiaalregistri STAR korrektse toimimise eest. Kohtla-Nõmme üheks ülesandeks on organiseerida põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele soodussõidukaardid . Kuid on ka hea punkt see , et Halinga korraldab omasteta surnute matmist. Suurema haardega tegeletakse selles vallas eakate ja puuete inimestega ja ka nende hoolekande asutuste jälgimisega. Sotsiaaltöötaja õigused Nende valdade sotsiaaltöötajate ühisteks õigusteks on saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja dokumente valla ametnikelt ning teistelt asutustelt vastavalt kehtivale korrale, osaleda ametialastel koolitustel ja seminaridest.
Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. Pärast matust korrastab matmisplatsi selle valdaja, samuti korrastab matmisplatsi valdaja matuse käigus kõrvalolevatele matmisplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt viie päeva jooksul pärast matust. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused matmisplatsi valdaja kulul. Omasteta surnud maetakse (selleks eraldatud maa-alale) valla kulul. Nimetatud matmise kohta peab plaanil registrit ning hoiab matmisplatsid korras kalmistu haldaja. Surnute ümbermatmist teostatakse vastavalt tervisekaitse nõuetele kalmistute haldaja loal ja tema poolt määratud ajal kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. Kultuurimälestiseks tunnistatud matmisplatside peale ei maeta. Kõik muudatused kaitsealustel hauaplatsidel peavad olema kooskõlastatud vastavalt kehtivale korrale.
Võrreldes seda Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendiga kattub selle kohapealt ainult sotsiaalregistri pidamine. Tapa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendis puudub aga dokumentatsiooniga seostuvad tööülesanded pea sootuks. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis ja Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendites on välja toodud küllalt muid tähtsaid ametikohusti, mis puudutavad rohkem otsest sotsiaalabi andmist ja puuetega isikutele sotsiaalteenuste osutamine, omasteta lahkunute matmise korraldamine, abistamist vajavate inimeste väljaselgitamine ja abivajajani sotsiaalabi jõudmise tagamine ja muud sarnast, kuid kõige paremini on minu arvates siiski koostatud Tarvastu Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi tööülesanded, kuna seal on küllalt nii dokumentatsioonipoolt kui ka sotsiaalabi otsest osutamist. Ametijuhendite õiguste osas on Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendil toodud välja
Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses.
Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses.
Matusekulude kandja esitab kohalikule omavalitsusele surma tõendi (originaal) ja avalduse, milles on märgitud taotleja nimi, kontakttelefon ja arvelduskonto number. Kuni 31.12.2017 on riiklikku matusetoetust õigus saada nendel matusekorraldajatel, kelle perekonnale määrati matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral toimetulekutoetus. Matusetoetust makstakse ka valla- või linnavalitsusele, kui nad korraldavad tundmatu või omasteta isiku matuse. Riikliku matusetoetuse suuruse kehtestab Riigikogu iga-aastase riigieelarve seadusega ning alates 2015. aastast on riikliku matusetoetuse suurus 250 eurot. Matusetoetus määratakse, kui toetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul isiku surmapäevast või surmast teadasaamise päevast arvates. Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja Sotsiaalkindlustusametile avalduse, millele lisab: Isikut tõendava dokumendi
annaabi.ee 
