Hapupiimatooted Saadakse piimast ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega ·piimhappelise käärimise teel 8 hapupiim, jogurt, atsidofiilpiim kohupiim hapukoor) ·segakäärimise teel peale piimhappebakterite on vell pärmi ja hallitusseene puhaskultuure ( keefir, kumõss, viili) Käärimisprotsessis muutub piimasuhkur piimhappeks ja valgud kalgenduvad, tooted on kõtge toiteväärtusega, kerge omastatavusega, meeldiva ja värskendava maitsega, dieet- ja raviomadustega. Mõned piimhaüüebakterid eraldavad antibiootilisi aineid( atsidofiilkepike, bulgaaria kepike), jmis takistavad põletikuilste protsesside arengut osranismis Mikroobid rikastavad tooteid B-grupi vitamiinidega Hapupiimajoogid - keefir, atsidofiilpiim ja keefir, hapupiim hapendatud pett, kumõss, rjazenka (ukraina hapupiim) Keefir enim valmistatav hapupiimajook, liigitatakse - rasvata mitte üle 0,5% rasva
Kordamisküsimused juustutehnoloogias I osa 1. Juustu tähtsaim koostisosa. Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv.Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel
kapillaarvee. Gravitatsioonivesi (nõrgvesi, ülavesi ja põhjavesi) on taimede poolt omastatav, kuid selle olemasolu korral on muld halvasti õhustatud ja oksüdeerumisprotsesside asemel valitsevad redutseerumisprotsessid. Vee tungimist mulda, liikumist, kogunemist mullas ning lahkumist mullast iseloomustab mulla veereziim, mis on nähtuste süsteem. Taimede varustamist veega iseloomustab mulla niiskusreziim, mida peegeldab erineva liikuvuse ja omastatavusega veeliikide dünaamika mullas. Kui vett on üle väliveemahutavuse ei jätku taimede normaalseks elutegevuseks ning süsivesikute ja valkude sünteesiks hapnikku. Ka puudub siis regulaarne õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel, mille tagajärjel mullaõhk küllastub liigselt süsinikdioksiidiga. Lisaks suureneb vesinikukontsentratsioon, mille tagajärjel aheneb aineringe mulla ja taime vahel ning mulda kogunevad taimedele kahjulikud ühendid.
välis piirde sees ja sellest oleneb temp. püsivus ruumis sees. Seda iseloomustab dimensioonita suurus mida nim. piirde soojus inertsiks D=s R m 2K r R soojus takistus R= W l Piirde soojus püsivus ühe ja sama piirde konstruktsiooni puhul ei ole konstantne suurus vaid sõltub soojus voolu kõikumise perioodist. Mida väiksem on kõikumise periood seda suurem on soojus inerts. Kui elamu piirded on suure soojus omastatavusega siis on vaja kulutada suhteliselt palju aega ja soojust enne kui külmad seinad soojaks lähevad kuid see juures püsivad küllalt soojad kui küte välja lülitada. Kivi hooned 12 salvestavad soojust paremini. Hoonete välis piirded peavad tagama püsiva temp-i vaatamata väliõhu temp. kõikumistele. Ühesuguse soojus takistusega piirded ei reageeri ühesugusel välis õhu temp. muutustele kui
Erodeeritud leostunud ja leetunud mullad ja deluviaalsed mullad. A)Otepää-Karula-pinnavormid väiksemad, järsakud väga järsud. B)Haanja-suuremad pinnavormid aga laugemad. Kasutuse puhul erosioonivastased võtted, ristipidi kaldega harimine. MULLA VEEREZIIM Mulla vett võib käsitleda kas siis kvalitatiivsest või kvantitatiivsest aspektist lähtuvalt. Kui me hindame, võrdleme mull avee sisaldust kvalitatiivsest aspektist lähtuvalt, siis me vaatame, millise liikuvuse või taimede poolt omastatavusega on vesi mulla erinevates kihtides. Me mõõdame mulla vee sisaldust ja vaatame, millise veemahutavuse piires on. Kvalitatiivne käsitlus teenib eeskätt agronoomilisi eesmärke. Kui hinnata vett kvantitatiivselt, siis me selleks peame koostama vee bilansi. See tähendab, et kõik jurdetulekud ja väljaminekud võetakse täpselt arvesse, kuhu se vesi nõrgus või aurus ta hoopis tagasi. Me saame teada selle veebilansi põhjal, kas sademed ületavad aurumist või vastupidi
annaabi.ee 
