ühend., mida teised organismid kasutada saavad. Parasitism-looduses esinev org.vaheline suhe, millest üks osapool saab kasu, teine kahju. Majavamm-seen, mis lagundab puitu ja võib lühikese ajaga hävitada terveid majaseinu ja põrandaid. Tungaltera-kõrrelisi nakatav seen, mis võib inimestel esile kutsuda hallukaid, gangreeni ja närvisüs. häireid. S ümbiondid-erinevat liiki org., kes teevad mõlemale kasulikku koostööd. Lämmastiku sidumine-õhulämm. muutmine taimedele omastatavasse vormi ning lämm. viimine aineringesse. Juuremügar-õhulämm. siduvate bakterite ja taimejuurte koostöös kujunevad mügarad taimejuurel, kus taimed saavad eluks vajalikku lämm., bakterid ja süsivesikud. Mükoos-seente poolt põhj haigus loomadel, sh inimestel. Patogeensed org-haigusi põhj organismid. Normaalne mikrofloora-meie keha peal ja sees elavad mikroorg., kellest osa on kasulikud, enamik kahjutud. Siirutajad-haigustekitajaid edasi kandvad org.
jääv hapnik) ja CO2 sissevõtmisena taime väliskeskkonnast. Kuigi neelatud valgusenergiat kasutatakse peale sahhariidide biosünteesi ka paljudes muudes protsessides, kujutatakse fotosünteesi summaarses võrrandis lõpp-produktina tavaliselt sahhariidi – glükoosi: 6CO2+6h20C6H12O6+6O2. Fotosünteesi roll biosfääri energia- ja aineringes. Fotosüntees on ainus protsess, milles väljastpoolt biosfääri (Päikeselt) pärinev energia muundatakse elusorganismide ainevahetusprotsessides omastatavasse vormi – keemiliste ühendite energiaks. Fotosünteesil moodustunud orgaanilised ühendid on energia- ja süsinikuallikaks kõigile neile organismidele, kes ise valgusenergiat püüdma ja siduma ei ole võimelised. Fotosüntees on ainus looduslik protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamisel. Hingamine 6.1. Mõiste, summaarne võrrand ja põhiülesanded
mistõttu neid ei tohiks kasvupinnasesse anda varuga ega ajal, mil taimed neid ei ammuta. 29 2.3.3. Raskestilahustuvad toitained Muldades ja kasvupinnastes esineb ka toitained, mida taimed on võimelised kasutama alles seejärel, kui bioloogilised või keemilised mõjutajad on muutnud nad taimedele omastatavasse vormi. Sellisteks toitaineteks on keemilised elemendid ja ühendid, mis loomupäraselt moodustavad kasvupinnase „karkassi“ ehk mineraalosa. Nii näiteks sisaldavad mulla savimineraalid lisaks räni- ja alumiiniumiühenditele ka kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi; apatiit sisaldab fosforit ning mitmesugused settekivimid sisaldavad kaltsiumi ja magneesiumi. Need ühendid on mullas kindlalt fikseeritud ega leostu välja.
ebasoodsat mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähtekivim on lubjarikas või on tegemist liikuva, karbonaatse põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti kaltsiumi ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus pigem soodsalt: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. b. Mõju juurte kaudu Mets avaldab olulist mõju mullale ka puude juurestike kaudu. Metsamullad on tunduvalt tihedamalt juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente (d<2mm) juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus, sest igal aastal
mulda mõjutavat tegurit ja kuuse halba mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähedal asuvad lubjarikkad kivimid või on tegemist liikuva alusterohke põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti lupja ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid.
kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse halba mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähedal asuvad lubjarikkad kivimid või on tegemist liikuva alusterohke põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti lupja ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid.
toitainetest, mida elusorganismid kasutavad toiduks ja mis ringleb ökosüsteemis, tuleb maapinna kivimitest. Kuid ei ole ühtegi mineraalset kivimit, mis sisaldaks lämmastikku. Lämmastikku leidub orgaanilistes kivimites nagu turvas, kivisüsi, guaano (lindude fekaalid), või siis saadakse lämmastikku õhust aineringete käigus. CO2 sisaldavad karbonaatsed kivimid ja teda leidub ka atmosfääris (0,30,4%). Et kivimite ja mineraalide koostises olevad toiteelemendid läheksid üle omastatavasse olekusse, on vaja kivi lõhkuda, murendada. Sellist murenemisprotsessile alluvat kivimit nimetatakse muldade lähtekivimiks. Murenemist põhjustavad kõik füüsikalised protsessid (külmumine, sulamine, kuumenemine, jahtumine, liivaosakeste uuristav tegevus, vee või tuule ärakanne v. kulutav tegevus) ja bioloogilised tegurid (juurte purustav tegevus, juureeritised). Muld Muld on maakoore pindmine, kobe kiht, mis on moodustunud ja areneb tänu taimede, loomade ja
annaabi.ee 
