Elulaad ja olme Kati Kukk 11.klass Suhtumine omariiklusesse Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele.
1. Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon
*Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu: *Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool *1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse *Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus *Sotsiaalsed ümberkorraldused *Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga *Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue reziimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse ,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Kujunes ka vasakopositsioon Elulaad *Suur soov saada hea haridus ja saada parem elulaad *Kiire õpilaste kasv *Kasvas rahva lugemishuvi
rahvusteadused. Nt: keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust, uurisid eesti murdeid. Kirjanduselu 1920. a algul valitses luule -> tähtis roll Siurul. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, eriti realistlik romaan ( A.H Tammsaare) Kesrkis esile nooremate luuletajate põlvkond Muusikaelu uus kammermuusika, koori ja soololaulud Uued sümfoonilised suurvormid( Evald Aava ooper ,,Vikerlased") 5) Elulaad ja olme suhtumine omariiklusesse- omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform.1920. Esines veel kommunistlikku ja kosmopoliitset meelsust, riigi halvustamist, kuid need kadusid kommunistide riigipöördekatsega peaaegu täielikult. Keeruliseks tegi asja vaikiva oleku kehtestamine, sest katseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks.a)üks osa rahvast läks meelsasti kaasa reformidega(inimesed ,kes
3. Lääne Euroopasse saadeti delegatsioon, et leida sealt toetust Eesti iseseisvuseideele ning saada rahalist abi, et riiki luua. Eesti kuulutati iseseisvaks 24.veebruar 1918. Päästekomitee loodi erakorralisteks oludeks, iseseisvuse väljakuulutamiseks, et manifest rahvani jõuaks. Koostajad 12 inimest. Miks 24.veebruar, kuigi juba 23. oli Pärnus ette loetud: 24.veebruaril nimetati ametisse esimene Eesti valitsus Ajutine Valitsus. Kuidas suhtusid saksa okupatsioonivõimud Eesti omariiklusesse, too näide: halvasti, ei tunnustanud iseseisvust, nt osad Eesti poliitikud Ajutises Valitsuses arreteeriti või asjaajamiskeeleks muutus saksa keel või rahvusväeosad saadeti laiali. Miks Balti hertsogiriik jäi loomata? aega jäi väheks(Sm l revolutsioon) ning Sm polnud sellest väga huvitatud, vaid kohalikud baltisakslased, kes kartsid oma mõjujõu vähenemist. Miks andsid Saksa okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Valitsusele? saksa nov
Foto nr ....... 1.3. Nimetage kaks olulist muudatust kubermangu valitsemises, mis järgnesid autonoomia andmisele. (2 p) a ................................................................................................................................................. b.................................................................................................................................................. 1.4. Iseloomustage Saksa okupatsioonivõimude suhtumist Eesti omariiklusesse ja tooge üks näide, mis tõestab iseloomustuse paikapidavust. (2 p) seisukoht 1 p, koos näitega 2 p Seisukoht: .................................................................................................................................................... Näide: .................................................................................................................................................... 1.5
annaabi.ee 
