suhtes, kuid ka demokraatiamaades kasutasid riigujuhid kultuurisaavutusi inimeste meelsuse kujundamisks.1920.-1930.aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäeavaelu ning seda eriti arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks.Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur
panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920.a teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: suurenes põllumajanudus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Kümnendi lõpuks oli Eesti tõestanud suutlikkust majanduslikult püsima jääda ja Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 8 Kultuur Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvuskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. Vabariigi algusaastail oli majandusliku kitsikuse tõttu raske saavutada märgatavat edenemist kultuurielus, ent juba 1925.a jõuti Kultuurikapitali loomiseni. Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest
kasvatamine. Laste sünnitamise all peeti ka seda silmas, et eelkõige oodati poiste sündi, kellest saaks tulevikus sõjamees. (Teise maailmasõja aegne plakat ,,Me Suudame seda teha") 11 Kultuurielu Eestis kahe maailma- sõja vahelisel ajal Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire arenemine, sellele aitas ka riik kõvasti kaasa. Riigi abi seisnes selles, et riik jagas toetusi kas siis riigieelarvest või Kultuurikapitali vahendusel. Kultuurikapital jagas stipendiume ja preemiaid kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele ja paljudele teistele kultuuritegelastele veel ning toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu sellele, et Eestil olid tekkinud laiad
suurim nuhtlus. Kolmekümnendate teisel poolel tõusid palgad nii tööstuses kui põllumajanduses. Paraku jäi Eesti Vabariigi eluiga liiga lühikeseks, et jõuda realiseerida kõiki omariiklusest tulenevaid võimalusi. Kui Eesti oleks säilitanud isesesivuse, võinuks ta tänapäeval seista majanduslikult kõrgel arenenud riikide hulgas. 11 Kultuuripoliitika Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvuskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. Vabariigi algusaastail oli majandusliku kitsikuse tõttu raske saavutada märgatvat edenemist kultuurielus, ent juba 1925. aastal jõuti kultuurkapitali loomiseni. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sisstetulek jagati mitmesuguste kultuuride vahel ära
(Laur, Pajur, Tannberg 1995). Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastel siiski madalamaks. Mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega. Põhjuseks oli asjaolu, et osa ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangut kvaliteet ja omahind ei võimaldanud edukalt konkureerida Lääne-Euroopaga. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). 4.KULTUUR Riiklik kultuuripoliitika. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvaskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvaskultuur saksastumise või venestumise läbi. Vabariigi algussaastail oli majandusliku kitsikuse tõttu raske saavutada märgatavat edenemist kultuurielus, ent juba 1925.a.jõuti Kuultuurkapitali loomiseni. Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad