Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.Haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Õpetajate Liit. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest.Eesti kirjanduselus valitses 1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A.Kapi oratoorium "Hiiob") kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga,kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas.Estonia muutus rahvusteatriks. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,töötati välja uued õppekavad,võeti kasutusele uued
ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Eesti kirjanduselus valitses 1920.a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn oma kolme suure teatriga. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele, kehtestati kuuleklassiline koolikohustus, ning võimaldati kõikidel soovijatel minna edasi gümnaasiumisse mis oli 5-e klassiline. Kõrgkoolid, eriti aga Tartu Ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. Ptk. 34 Elulaad ja olme Elulaad
eksperimenteerimine.Kultuurielu uuendamine mõjus värskendavalt ja laiendas oluliselt kultuuritarbijate ringkonda.Kümnendi keskel pääses maksvusele uus- realism.1930.a.suure populaarsuse saavutasid eestlaste ajalugu heroiseerivad ja ilustavad teosed,eriti kirjanduses.Kirjanduselus-valitses 1920a.algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm.Kümnendi keskel tõusis sinkhole realistlik romaan(k'rgeima taseme saavutas Tammsaare)Muusikaelu-rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega,Teatrielu-keskuseks kujunes Tln kolme kutselise teatriga.Estonia muutus rahvusteatriks ning tõi sõnalavastusele ja operatively lavale ka oopereid ja ballette.Kunstielu-kunsti tutvustajaks oli Tartus ühing Pallas ning Tln Eesti Kunstimuuseum.(jätkasid knits tegevust K.Mägi,N.Triik,A.Vabbe)Hariduselu-mingi üle emakeelsele õppele,lihtsustati
tiivse rändesaldo mille elanike arv jäi alla 1000, põhjustas linnaõigused Nõmme, Põltsamaa, Tapa, baltisakslaste elujõuetuteks. 1922. aasta ümberasumine rahvaloen- Tõrva ja Türi alevitele; 1934. aastal Saksamaale Hitleri kutsel. duse andmeil leidus taolisi kogunisti 66 ühendati Narva-Jõesuu alev Narva (s.o.Kuigi omariiklusaastail rohkem kui kuuendik elas valdade põhiline linnaga (iseseisva linnaosa õigustes); osa rahvast üldarvust). endiselt maal, toimus 1936. aastal “ülendati” linnaks Otepää. ometigi linlaste osakaalu Demokraatia-aastail jäi põhjalikum järkjärguline Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta tõus. 1922. teostamata.
Kaks medalit - hõbeda ja pronksi - sai mõlemas maadlusviisis ka August Neo. 17 Mitteametlikus riikide paremusjärjestuses oli esimene Saksamaa, kellele järgnesid USA ja Ungari, Eesti jagas 13.-14. kohta. Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Kokkuvõte 19. sajandi lõpul Eestisse jõudnud spordiliikumine andis omariiklusaastail rea hiilgavaid tulemusi. Juba 1920. aastal tõi tõstja Alfred Neuland Eestile esimese olümpiakulla ning järgneval kahel aastakümnel paistsid eestlased silma maadlejate, tõstjate, laskurite, jalgpallurite ja maletajatena. 18 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Allikad Fotod: http://www.hot.ee/vabadussoda/juhid.htm http://www.chidlovski
*Kultuurielu uuendamine mõjus värskendavalt ja laiendas oluliselt kultuuritarbijate ringkonda *Kümnendi keskel pääses maksvusele uusrealism, mis tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse *1930. aastate teisele poolele sai iseloomulikuks riiklikul tasandil soositud rahvustervikluse, tööeestluse ja elujaatava hoiaku propageerimine *Eesti kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mille arengut mõjutas kõige enam Siuru rühm *Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega *Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga, kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas ning poolkutselised trupid Kuressaares, Valgas ja Võrus *Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks oli Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone
annaabi.ee 
