ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v m = mo/(1 - v²/c²)
PIKKUSE KONTRAKTSIOON - e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² 8. Mis on aegruum? Kuidas kujutatakse aegruumis seisvat objekti, sündmust ja liikuvaid objekte. Kuidas aegruumi abil analüüsida sündmuste võimalikku seotust AEGRUUM, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z. Seoses sellega, et on olemas piirkiirus valguse
Inertsiaalsüsteemis, mille suhtes vaadeldavad punktid on paigal, on punktidevaheline kaugus suurem sellest, mida annaksid eelmise suhtes liikuvast inertsiaalsüsteemist tehtud mõõtmised. 257. Milline on erirelatiivsusteooria põhipostulaat? Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused (erirelatiivsusteooria teine postulaat) 258. Mis on omaaeg? Aja relatiivsus- liikudes suure kiirusega, aja kulg aeglustub 259. Mis on omapikkus? Pikkuse relatiivsus- liikudes suure kiirusega, pikkus väheneb 260. Mis on inertsiaalsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni esimene seadus [kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt] 261. Mis on seisumass? m m = m0 m0 = 262. Mis on relativistlik mass? Massi relatiivsus- liikudes suure kiirusega, mass suureneb 263. Mis on seisuenergia?
Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on lõpmatuse omadused. Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel. Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) vaatleb lisaks ka mitteühtlaselt (kiirendusega) liikuvaid taustsüsteeme. ÜRT-s
Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on aktuaalse lõpmatuse omadused (võid juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 - ( v / c ) suureneb kiiruse suurenemisel. 2 2 Massi all mõistetakse siin inertset massi. 11 Relativistlik impulss vaba osakese (U = 0) jaoks: p = ± (m2 m02)1/2c ja energia E = ±[p 2c2 + m02c4]1/2
Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on aktuaalse lõpmatuse omadused (võid juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel. Relativistlik impulss vaba osakese (U = 0) jaoks: p = ± (m2 m02)1/2c ja energia E = ±[p 2c2 + m02c4]1/2 Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme.
...............................................................................60 1.3.1.6 Keha pikkuse kontraktsioon .................................................................................................................................62 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine ............................................................................................................................63 1.3.1.8 Keha omaaeg ja omapikkus .................................................................................................................................63 1.3.1.9 Valguse kiiruse jäävusseadus ...............................................................................................................................64 1.3.1.10 Kaksikute paradoks .................................................................................................................................
...............................................................................62 1.3.1.6 Keha pikkuse kontraktsioon .................................................................................................................................64 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine ............................................................................................................................65 1.3.1.8 Keha omaaeg ja omapikkus .................................................................................................................................65 1.3.1.9 Valguse kiiruse jäävusseadus ...............................................................................................................................66 1.3.1.10 Kaksikute paradoks .................................................................................................................................
Matemaatiliselt kujutaksid aja ja ruumi kadumist aga järgmised võrrandid: Sellepärast, et v = c. Need võrrandid on tuntud erirelatiivsusteoorias vastavalt aja dilatatsioonina ja kehade pikkuste kontraktsioonina. Antud juhul keha liigub valguse kiirusega vaakumis ja seega aeg aegleneb lõpma- tuseni ja keha pikkuselgi ei ole enam mõtet. See tähendab seda, et aega ja ruumi enam ei olegi, kuid keha omaaeg ja omapikkus jäävad samasugusteks. Nendega tutvume me juba edaspidi. Kuid nagu näha on aja ja ruumi kadumised juba teada mujalgi füüsikas, mitte ainult teleportatsioonifüüsikas. Stringiteoorias eeldatakse seda, et aegruumi mõõtmeid on rohkem kui neli. Selline asjaolu on stringiteooria üheks põhialuseks. Kuid siin me näeme seda asjaolu aga hoopis vastupidi. Aegruumi mõõtmeid ei tule juurde, vaid need hoopis vähenevad ( ehk kaovad ). Tegemist on stringiteooria ,,vastand-teooriaga".
annaabi.ee 
