Järgnevalt toon välja jutustamise rolli: 1. Normide ja väärtuste jagamine: Jutud on kui meedium, mille kaudu kantakse edasi väärtuseid ning luuakse visiooni. 2. Pühendumuse ja usalduse loomine: Isiklikud jutud on viis andmaks edasi märke inimese võimekusest ja pühendumusest, samuti avatusest. 3. Vaikivate teadmiste jagamine: Võimaldab inimestel väljendada nn vaikivaid teadmisi ning selle tundega samastuda, mis omaorda aitab edasi anda rohkem kui nad arvavad end teadvat. 4. Hõlbustada õpitu mitteunustamist: Õpitu mitteunustamine vajab tihtipeale enamat kui ratsionaalsed argumendid. See vajab intuitiivset ja emotsionaalset ankrut, mida jutud pakkuda saavad. 5. Luua emotsionaalset sidet: Me loome juttudega emotsionaalse seose ning jutustus, mis on meile mõju avaldanud, on tulevikus lihtsasti meenutatav (An Educational KM Site, 2015).
tähelepanu on võimalik esile kutsuda vaid piiratud ajaks. Alles noorukieas kujuneb välja inimese individuaalne tähelepanu stiil. (Tankler, M. 43-45) Mälu ja mälu areng Mälu on koht, kus säilitatakse signaali informatsioon peale selle mõju lõppemist. Mäluprotsessi koostisosad on meeldejätmine, meelespidamine, meeldetuletamine ja taastundmine. Neid saab üksteisest vaid tinglikult lahutada, kuna nad kohaati kattuvad ja lähevad üksteiseks üle. Meeldejätmist saab omaorda liigitada mehhaaniliseks või mõtestatuks meeldejätmiseks ja tahtmatuks ja tahtlikuks meeldejätmiseks. Fenomen, mille puhul näib, et mälu suureneb, nimetatakse reministsentsi efektiks. Väidetavalt toimub meelespidamise puhul kodeerimine, mis tähendab seoste loomist juba salvestatud objektidega ja uue objekti loogilisse paika paigutamist. Paigutamine on oluline, et see hiljem üles leida. Vastupidiselt meelespidamisele on kombeks ka unustada. Uus info tõrjub välja vana. Seda
Cuvieri õpilane seletas asja nii, et katastroofis hukkunud liikide asemele loodi uued, tänapäevasemad organismid. 4) Lamarck seletas elu evolutsiooni nii, et elu tekkis või tekib maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elus organismidele on omane kaks tendentsi. Esimene on sisemine täiustumis tund ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5) Peamiseks liikide muutumise teguriks pidas Darwin looduslikku valikut. See tuleneb omaorda kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isenite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, olelusvõitlus- konkurents elutingimuste pärast ja kolmandaks iga popullatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised. 8) Lamarkismi tuntuim vorm oli seisukoht, et keskonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused on otstarbekohased a pärilikud. Darwin aga tõestas, et liikide ajalooline
Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu- Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks e muinasjaks. Muinasaeg on aeg, mille kohta puuduvad kirjalikus ajalooallikad või neid väga vähe. Teadmis muinasajast peamiselt mahajäetu või rajatu põhjal. Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg, need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi(u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Pronksiajas eristatakse vanemat(u1800-u1100eKr) ja nooremat(u1100-u500eKr). Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemas rauaajas eristatakse eelrooma rauaaeg(u500eKr-u50pKr) ja rooma rauaaega(u50-u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg(u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050-1200).
Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks e muinasjaks. Muinasaeg on aeg, mille kohta puuduvad kirjalikus ajalooallikad või neid väga vähe. Teadmis muinasajast peamiselt mahajäetu või rajatu põhjal. Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg, need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi(u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Pronksiajas eristatakse vanemat(u1800-u1100eKr) ja nooremat(u1100-u500eKr). Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemas rauaajas eristatakse eelrooma rauaaeg(u500eKr-u50pKr) ja rooma rauaaega(u50- u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg(u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050- 1200).
annaabi.ee 
