Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud.
Mahaviral on lõvi. Hommikul peetakse ohvriteenistus (puja). Sümbolmärgid on svastika (ümbersünd) ja peopesa (vägivallatus). Kombed: taimetoitlus, eelistatakse tegelda kaubandusega, valge riietus, sageli käiakse paljajalu, tee harjamine, joogivee kurnamine, mungad ja nunnad kannavad suukaitset. Keskkonnakaitse on oluline ühiskonnaelus. Väljaspool Indiat on enklaavid Ida-Aafrikas, Inglismaal, USAs. Sikhide usund Tekkis 15.saj. lõpus Põhja-Indias Punjabis (hääld. pandžab). Omanimetus: gurmat „gurude õpetus“ . Pooldaja enesenimetus: sikha „õpilane, järgija“ Rajaja: guru Nanak (1469-1539). Sel ajal valitsesid Põhja-Indias muslimid, aga elanikkond oli hinduistlik. Püüdis leida keskteed hinduismi ja islami vahel, kartes Moguli valitseja Baburi repressioone Indias. Võttis hinduismist vägivallatuse idee ja islamist ainujumala. Pühakiri: 18.saj. algusest Adi Granth (Algraamat), kus on 974 hümni. On ka rida muid pühakirju. Monoteistlik religioon:
Kõik käivad Mäel abiks graafikujärgi 1 nädal 3 kuu jooksul. Naistel on teine graafik. Lisaks veel laupäevakud. Nii jääbki endale eluaseme ehituseks ainult 1 päev nädalas. Puud tehakse metsas ühiselt ja veetakse koju. Iga pere lõhub ja paneb riita puud ise. Arbo käis ka tööl ja sai tänu sellele loa filmida ning suhelda kohalike inimestega. Päikeselinn ehk Linn on vissarionlaste keskne ringikujulise põhjaplaaniga küla, mis asub Mäel. Vissarionlaste omanimetus on Koidiku Kodu. Kõrgemas tippus asuvad klooster, kellatorn, erakla, Maa altar ja rajatav tempel. Päikeselinnas on umbes 50 majakest, milles elab ligikaudu 200-250 inimest. Vissarionlaste püha arv on 14. Kuna 14. jaanuaril sündis õpetaja. Linnas on 14 tänavat. 18. augustil on rõõmupäev ehk Vissarioni kuulutamise aastapäev. Tuuli läheb ka lastega Mäele, et näha Vissarioni. Lapsed minnes olid tublid, tagasi tullesoli pori põlvini ja jalad jäid kinni. Õnneks
kultuuri ning võtsid sealt üle ka selle vaimseid väärtuseid. Aarjalased tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku ühiskonnakorralduse ning varasemast paremad relvad ja tööriistad. Põhja- Indias vallutatud aladel rajasid aarjalased nn veedade ajastul (u 1200‒ 500 eKr) oma väikeriigid. 3.2. Aarjalaste elukorraldus: Indiasse jõudes omandas aarjalaste omanimetus – ārya – üliku ja kõrgemast seisusest isiku tähenduse. Allutatud põlisrahvaid hakati seevastu tähistama terminiga dāsa (sanskriti k ori) ja dasyu (sanskriti k röövel). Nomaadidest aarjalaste elu aluseks oli karjakasvatus ja suured veisekarjad, mida peeti jõukuse mõõdupuuks ja vahetusvääringuks. Ka sõdu peeti kariloomade ja paremate karjamaade pärast, millele viitab see,
Ungarlased Anu Nurk, Katrin Vaheoja Nimetused Ungarlased ise nimetavad end madjariteks (magyar). Praeguste alade hõivamise ajal moodustasid ungarlased hõimuliidu, kus kõige tugevam hõim oli megyeri hõim, kelle järgi sai nime kogu rahvas - madjarid. Madjarite nimetus oli algselt liitsõna *modz-eri. Nimetuse esimene pool on etümoloogiliselt sama mis obiugri *ma (mansi masi 'mansi' (rahva omanimetus); handi moú 'mos-fraatria mees'). Sõna teise poole kohta on kaks seletust: kas soome-ugri päritolu 'meest-poega-inimest' tähistav sõna või turgi laensõna eri, iri 'inimene'. Tänapäeval rahvusvaheliselt levinud ungarlaste nimetused Ungar (sks), Hungarian (ingl), hongroise (pr), ungherese (it), vengr (vn) jt on ungarlaste kohta kasutusele tulnud slaavlaste vahendusel alates 8. sajandist. Nimetuse aluseks on
annaabi.ee 
