siis peab igal neist olema ka võimalus ennast sellele vastavalt väljendada. Kui Johannes Käis suutis omal ajal lühikeste arutlustega õpetuse individualiseerimise vajadused ära põhjendada, siis meil ei ole vaja muud, kui võtta aluseks või järgida tema tööviise edasi. Õpetus täidab oma ülesannet ainult nii palju, kui palju ta võimaldab õpilastele isetegevust. Õpilane saab koolist vaimse omandusena ellu kaasa ainult seda, mida ta ise on läbi töötanud, läbi elanud. Isetegevus on see jõud, mis äratab õpilastes sügavamat huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest. (Käis 1991). 21 KOKKUVÕTE Maria Montessori oli suur inimene. Olles esimene naisüliõpilane Rooma ülikoolis võib teda esimeseks pidada ka kogu tema didaktilse tegevuse juures
selline nagu tema tahab. Truudust tavaliselt nad pooldavad juba majanduslikel põhjustel. Sageli just sellele tüübile on väga iseloomulikud mõistusabielud ja majanduslik pool mängib ka olulist rolli. Majanduslikud kaalutlused ja muu kindlustatus on väga oluline. Enne abiellu astumist võivad nad pikalt kõhelda, kuid kui nad on selle otsuse teinud, siis tema arvates on see lahutamatu liit, sest nad ei soovi loobuda millesti, mis on tema oma. Tihti nad võtavad partnerit omandusena. Kui sunduslikud jooned on väga tugevad, siis nad kipuvad seda liitu partneriga tihtipeale käsitlema kui juriidilist lepingut, kus õigused ja kohustused on mõlemal poolel kindlaks määratud. Kriisiolukordades ei ole nad eriti mõistvad. Isegi kui nad saavad aru, et nad on mingi vea teinud, siis neil on seda avalikult hästi raske tunnistada. Kipuvad partnerile ette heitma, mida see kõik on valesti teinud, tuues näiteid minevikust . Nad ei ole väga mõistvad
Kruus 1924.a. lk 55/. Franz Nyenstädt nimetab oma kroonikas Ediset kui lagunenud Taubedele kuuluvat linnust - "Das Schloss Etz im Narvischen ist verfallen und gehõrt denen Taubeb zu" / Monumenta Livoniae Antiquae. Zweite band. Riga und leipzig 1839, lk 8/. Arvatavasti hukkus Liivi sõja ajal ka Edise arhiiv /Taube, lk 18, märge 3/, sest 1586.a. mainib Rootsi revisjon, et mõisa kirjad on põletatud. Revisioniteatel tunti mõisa varem Berenti Taube omandusena, mis revisjoni päevil kuulus Wilhelm Taubele. Mõis oli varem mõnda aega olnud Schwante Erichsoni omanduses. Samas mainib revision, et Taube vend Moritz Taube olevat koos Pontus de la Gardie´ga Narva jõel uppunud, kuna kolmas vend viibib Saksamaal /P.Ungern Sternberg. Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1, lk 15/. Wilhelm Taube käes oli Edise veel 1598.a. ja 1600.a. 1654.a. oli mõis Reinhold Taube valduses / Andmed K.v Löwis of Menar. Estlands Burgen, lk 144-145/
mitte selline nagu tema tahab. Truudust tavaliselt nad pooldavad juba majanduslikel põhjustel. Sageli just sellele tüübile on väga iseloomulikud mõistusabielud ja majanduslik pool mängib ka olulist rolli. Majanduslikud kaalutlused ja muu kindlustatus on väga oluline. Enne abiellu astumist võivad nad pikalt kõhelda, kuid kui nad on selle otsuse teinud, siis tema arvates on see lahutamatu liit, sest nad ei soovi loobuda millesti, mis on tema oma. Tihti nad võtavad partnerit omandusena. Kui sunduslikud jooned on väga tugevad, siis nad kipuvad seda liitu partneriga tihtipeale käsitlema kui juriidilist lepingut, kus õigused ja kohustused on mõlemal poolel kindlaks määratud. Kriisiolukordades ei ole nad eriti mõistvad. Isegi kui nad saavad aru, et nad on mingi vea teinud, siis neil on seda avalikult hästi raske tunnistada. Kipuvad partnerile ette heitma, mida see kõik on valesti teinud, tuues näiteid minevikust. Nad ei ole väga mõistvad
teistugune, mitte selline nagu tema tahab. Truudust tavaliselt nad pooldavad juba majanduslikel põhjustel. Sageli just sellele tüübile on väga iseloomulikud mõistusabielud ja majanduslik pool mängib ka olulist rolli. Majanduslikud kaalutlused ja muu kindlustatus on väga oluline. Enne abiellu astumist võivad nad pikalt kõhelda, kuid kui nad on selle otsuse teinud, siis tema arvates on see lahutamatu liit, sest nad ei soovi loobuda millesti, mis on tema oma. Tihti nad võtavad partnerit omandusena. Kipuvad partnerile ette heitma, mida see kõik on valesti teinud, tuues näiteid minevikust. Nad ei ole väga mõistvad. Neil on raske järele anda isegi kui nad saavad aru, et nad midagi valesti on teinud. Dikteerivad ette reegleid, mis nende arust on mõistlikud. Suhtes on vähe loomulikkust, spontaansust, vaheldust. Kui sundustega jooned on väga tugevad, siis ta ootab, et partner töötaks nagu kell (pole oma soove, alati kindel, ettearvatav, tõrgeteta). Tihti on ka nende seksuaalelu
Truudust tavaliselt nad pooldavad juba majanduslikel põhjustel. Sageli just sellele tüübile on väga iseloomulikud mõistusabielud ja majanduslik pool mängib ka olulist rolli. Majanduslikud kaalutlused ja muu kindlustatus on väga oluline. Enne abiellu astumist võivad nad pikalt kõhelda, kuid kui nad on selle otsuse teinud, siis tema arvates on see lahutamatu liit, sest nad ei soovi loobuda millesti, mis on tema oma. Tihti nad võtavad partnerit omandusena. Kui sunduslikud jooned on väga tugevad, siis nad kipuvad seda liitu partneriga tihtipeale käsitlema kui juriidilist lepingut, kus õigused ja kohustused on mõlemal poolel kindlaks määratud. Kriisiolukordades ei ole nad eriti mõistvad. Isegi kui nad saavad aru, et nad on mingi vea teinud, siis neil on seda avalikult hästi raske tunnistada. Kipuvad partnerile ette heitma, mida see kõik on valesti teinud, tuues näiteid minevikust . Nad ei ole väga mõistvad
annaabi.ee 
