lastel leiti lisakromosoom grupis G. Tänapäeval on kirjeldatud üle 100 kromosoomisündroomi ja umbes 1500 erinevat harvaesinevat kromosoomianomaaliat. Jagunemine, esinemissagedus Kromosoomianomaaliad jagunevad konstitutiivseteks ja omandatud anomaaliateks. Kromosoomianomaaliaid nimetatakse konstitutiivseteks, kui nad esinevad kõikides kudedes juba indiviidi tekkest alates. Kromosoomianomaaliaid nimetatakse omandatuteks, kui nad tekivad indiviidi elu vältel ja esinevad ainult osades rakkudes. Eristatakse ka arvulisi ja struktuurseid kromosoomianomaaliaid. Arvulised kromosoomianomaaliad on sellised, mille korral kromosoomide arv erineb normaalsest diploidsest arvust 46. Struktuursed kromosoomianomaaliad on anomaaliad, mille puhul üksikitel kromosoomidel esineb morfoloogilisi muutusi. Struktuursete anomaaliate puhul on kromosoomide arv reeglina normaalne
Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades asjakohast informatsiooni või kogemusi ning avaldades oma arvamust. Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtte ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi
Väide: deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Nt. kajakapojal kasvab oma toitja noka nasaralaigu tabamise täpsus vanusega isegi siis, kui tal ei lasta seda harjutada. Väide: kogemusest õppimine ei ole ainus keskkonnategur, mis mingi käitumise väljakujunemist mõjutab. Väide: käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. 8. Psühholoogide ja etoloogide vastuolu lahendus. Nii etoloogid kui ka psühholoogid on jõudnud äratundmisele, et vastandamine "nature or nurture" ei ole üldse õigustatud. Siiski, käitumise mõned aspektid on keskkonna poolt rohkem mõjutatavad kui teised, st. - mõned käitumismustrid on stabiilsemad, teised labiilsemad. 9. Õppimisvõime piiratus. Õppimisvõime piirangud tagavad selle, et üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi laulu
Mõnikord osutuvad vajalikuks ka kõige ootamatumad ja kummalisemad kogemused: nt. vastsündinud rotipojad ei urineeri esmakordselt enne, kui puudutamise abil ärritatakse nende genitaalpiirkonda (tavaliselt ema ise lakub neid kohe peale sündi). (2) keskkond mõjutab käitumise väljakujunemist mitmel erineval moel, mitte üksnes õppimise kaudu. N: vastsündinud rotid ei hakka urineerima õppimise teel (3) käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. N: ka kogemuseta jäetud metsvindil arenes välja teatud liigispetsiifilise mustriga laul, kuid õppimise teel see täiustus oluliselt. Loomapsühholoogide ja etoloogide vastuolu lahendus, õppimisvõime piiratus loomadel. Mõlemad osapooled mõistsid, et nii loomus kui kasvukeskkond on olulised käitumise väljakujunemisel. Mõned käitumise aspektid on keskkonna poolt rohkem mõjutatavad kui teised. Õppimisvõime piirangud: (1) rotti on lihtne õpetada vajutama klahvi, et saada süüa.
loomapsühholoogid väitsid, et kuigi niisugusel viisil võib usaldusväärselt tõestada kasvuaegse kogemuse ja õppimise olulisust käitumise arenemisel, ei suuda deprivatsioonieksperiment tõestada kogemuse/õppimise mitteolulisust, sest on praktiliselt võimatu kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti ja millest mitte. Teine kriitiline märkus juhtis tähelepanu sellele, et käitumismustrid ei jagune üksnes täielikult sünnipärasteks või täielikult omandatuteks, vaid et igas käitumises võib esineda nii sünnipärane kui ka õpitud komponent: ka tavapärase õppimisvõimaluseta jäetud metsvindil arenes siiski välja kindla liigispetsiifilise mustriga laul, kuid õppimise korral see täiustus oluliselt. Geenid määravad tavaliselt ära vaid organismi tunnuste varieeruvuse piirid ja üldised seaduspärasused ehk reaktsiooninormi, tunnuste (sh käitumise) konkreetne avaldumine sõltub aga ka kasvukeskkonnast.
annaabi.ee 
