Õppimine ja kuidas õppida Õppimine seondub vast igale inimesele kooliga ja kohustustega ühiskonna ees.Ega mulle ka ei meeldi õppimine-tüütu kohustus,millele järgneb teadmiste kontroll.Hinded, mis tööde ees pannakse on väga tihti subjektiivsed.Nimelt osad õpetajad tahavad kiirelt tulemusi,aga ei arvestata aeglaselt omandate õpilastega. Minule isiklikult tuleb asja põhjalikult ja skeemiliselt selgidata(mõttemullid,alajaotused jne).Tänu sellele aga seisab kogu info tükk aega meeles.Hinded muidugi võiks olla paremad,kuid arvestades seda,et olen 11.klassis ning põhikool polnud oma mainega esirinnas, on tulemused üllatavalt head. Kuna meid klassis on ainult 19,võiksid siiski õpetajad teha rohkem tööd nende õpilastega,kel on teatavad lüngad sees.Aga seepeale öeldakse,et oma asi kuidas
akadeemilise hariduse kaudu. Akadeemilist õigusharidust on hakatud Inglismaal väärtustama alates 18. sajandil. Sinnamaani on õigusmõistmise valdkonnas tegutsenud isikud oma teadmised omandanud läbi praktika, asudes õpipoisi kohtadele kohtute ja advokaatide juurde. Tänapäeal õigusharidust õppima minnes peate te teadma kumbaks te soovite saada kas S või B. Pikem ja kallim protsess on saada B. Kõige pealt astute õigusteaduskonda ja omandate bakalaureuse kraadi, siis on kaks valikut, kui otsustate S kasuks siis tuleb teha nende juristide liidu eksam mis on u sama 4 keeruline kui meil kohtuniku eksam ja seejärel on võimalus praktiseerima hakata S-na. Teine variant on saada B, siis kõigepealt peale õigusteaduskonda peate astuma advokatuuri
mõistmaks tundmatuid sõnu. Lugedes ja kuulates kasutavad nad vajalikke abivahendeid. (Kleinschorth 2000: 11-12, 21-22) 3.2. Sõnavara õppimine Keel koosneb mitmesajast tuhandest sõnast. Mitu sõna me peame õppima? Olge mureta, isegi korralikud sõnaraamatud sisaldavad vaid murdosa sõnadest, nimelt umbes 50 000. Ka neid kõiki ei pea te teadma, sest võõrkeele valdamiseks vajate te vaid väikest osa üldsõnavarast. Õpikud ja kursused on nii koostatud, et te omandate kõige sagedamini kasutatavad ja olulisemad sõnad. Meie õpieesmärk hõlmab seega pisut rohkem kui pool protsenti üldsõnavarast. See pool protsenti jagatakse omakorda kahte etappi. Esimeses astmes omandame me põhisõnavara, teises tugisõnavara. Kui päevas umbes 15 sõna meelde jätta, on põhisõnavara poole aastaga omandatud. Koolipsühholoogia raamatutes on kirjas, et inimene suudab korraga õppida 30 ja rohkemgi uut sõna. Kuid inimene unustab ka.
jne... See, et ma alustasin eelmist lauset viitega banaalseks peet USA popkultuurile, on aga näide mingist muust osast mu teadvuses. Kas see on osa mu identiteedist? Tont teab. Kui aga kollased väljaanded tahavad mult intervjuud teemal ,,Toomas Hendrik Ilves kui Inimene" (mida iganes see peaks tähendama), saadan ma neile leheküljepikkuse loetelu mind enam mõjutanud raamatuist, teatades, et ajakirjanikule saan ma vastata ainult keskustelles nois raamatuis käsiteldu üle. 27-ndal eluaastal omandate ning 39-ndal eluaastal loovutate USA pass avas küll mulle reisimisvõimalusi, kuidas see aga on mu identiteeti kujundanud, seda on küll raske seletada. Minu elu võiks lihtsustatult pidada üheks teoseks, millest suur osa kuulub köitesse ,,Eesti". Sedavõrd kui ma üldse suudan tuvastada endal mingit teadvust, on vaimne ainulaadsus minu elu peaaegu ainus konstant. Eesti on lihtsalt osa sellest, nagu inglise-prantsuse valgustusajastu filosoofia
ka teadlikult? Kas te lubate mõõtmetel teis sisse ja välja voolata, kas te võtate vastu energiaid, mida need kannavad ja kas teadvustate neid kui omasid?Te olete teiste mõõtmetega, mille osa te olete, pidevas vastasmõjus, kuid tehes seda teadlikult ja ilma piiranguteta, muudate te neid mõõtmeid reaalselt. Kui te tõmbate neist mõõtmetest välja sinna kinnijäänud või kinnihoitavad energiad, ja hoides neid oma teadvuse Valguses, vabastate ning omandate te oma Mina osasid, muutes sellega oma olevikku.Teie sees kohtuvad mitmed teadvuse sfäärid ja oma olemuselt olete te Peremees, kes otsustab millist neist uurida. Teil on vabadus liikuda ükskõik millisesse neist, kas siis kiiresti või aeglaselt, kaugele või lähedale. Seni, kuni te samastute enda sees oleva Vaimuga, olete te teadlik oma vabadusest. Kui te aga jääte kinni oma piirangumõtetesse,
de Treville. «Pealegi 40 peate te end täiendama oskustes, mis on vajalikud aadlikule. Veel täna kirjutan ma Kuningliku Akadeemia direktorile ja alates homsest võtab ta teid vastu ilma igasuguse maksuta. Ärge keelduge sellest väikesest sõbralikkuse avaldusest. Akadeemiasse vastuvõtmist on mõnikord asjata taotlenud meie maa kõige rikkamad ja tähtsamad aadlikud. Te õpite seal ratsutamist, vehklemist ja tantsimist. Te omandate seal häid teadmisi ja tulete siis aeg-ajalt mind vaatama, et mulle öelda, kuidas te olete edasi jõudnud, ja ma püüan siis teie heaks midagi teha.» Kuigi d'Artagnan ei tundnud õukonnakombeid, mõistis ta ometi, et vastuvõtt oli jahe. «Ah, mu härra,» ohkas d'Artagnan, «ma näen, kui väga ma vajan soovituskirja, mille mu isa teie jaoks kaasa andis.» «Tõepoolest, ma imestan,» vastas härra de Treville, «et te võtsite ette nii pika