kaudu. Seetõttu ei oleks Schellingi natuurfilosoofia iseendast pidanud kahe mõtleja vahel arusaamade lahknemist põhjustama. Probleemiks sai natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia vahekord. Schellingi natuurfilosoofiliste vaadete arengus rohkenevad aja möödudes üha enam väljendid, mis seadsid natuurfilosoofia sõltumatuna transtsendentaalfilosoofia kõrvale. Tema antud vaadete arengu teises faasis omandabki natuurfilosoofia transtsendentaalfilosoofia suhtes iseseisva staatuse. Kolmandas, n.n. identiteedifilosoofia faasis töötab Schelling välja natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia sellise vahekorra, kus need teineteist vastastikku täiendavalt ja võrdväärsetena seonduvad sellesse, mida ta nimetab identiteedisüsteemiks. Hiljem nimetab ta kogu oma varasemat filosoofiat selle erinevate faasidega "negatiivseks filosoofiaks" ning Schellingi elu teise
Sellest oleneb see millisel määral nad on erinevate ideedega täidetud. See oleneb sellest, kas objektid millega nad kokku puutuvad on rohkem või vähem mitmekesised. Seestpoolt tulevate ideedega aga olenevalt oma vaimu tegevusest - olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem. 9.) Inimesel on raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi kuna reflektsioonid tekivad hiljem ja nõuavad palju rohkem tähelepanu. Seetõttu enamik lapsi omandabki oma vaimu tegevuste ideid üsna hilja, mõni ei omanda isegi oma elu jooksul oma vaimutegevusest selgeid ideid. Kuigi vaim tegutseb pidevalt, siis tema tegevused jäävad hõljuvate nägemuste taoliseks ja ei tekita piisavalt sügavaid muljeid selleks, et jätta vaimu selgeid, aredaid, kestvaid ideid. 10.) Hing hakkab omama ideid alles siis, kui ta hakkab tajuma. Ennist oli juttu, et kuna reflektsioonid tekivad hiljem nõuavad nad palju rohkem tähelepanu. Vaimu tegevus toimub
„ajalootundmus”. (…). See aimduslik kontakt minevikuga on sisenemine teise sfääri, on üks paljudest viisidest, kuidas enesest välja pääseda, on tõe läbielamine, mis on inimesele antud.(...) Selle tundmuse objekt pole üksikinimesed, pole inimelud ega inimmõtted, mida arvatakse aduvat. Seda, mida vaim siin vormib või kogeb, saab vaevalt pildiks nimetada. Niivõrd kui see kuju omandabki, jääb tulemus ebamääraseks: see on Ahnung tänavatest ja majadest ja väljadest, kõladest ja värvidest, samuti meeltliigutavatest ja meeleliigutuses inimestest.(...) Ajalootundmusest ei saada teadlikuks kui elluäratamisest, vaid kui arusaamisest, mis jääb lähedasse sugulusse muusika mõistmisega, või õigemini maailma mõistmisega muusika kaudu.
Tavaliselt pööratakse pilgud kohe väljapoole (finantsturud, kapitaliturud). Tegelikult kõige paremaks allikaks on ettevõtte käibekapital ise. Selle moodustavad ostjatelt laekumata nõuded, varud ja miinus võlgevused tarnijatele. Need on nn liikuvad või voolavad vahendid, mida on tarvis firma igapäeva tegevuse käigus hoidmiseks. Vähendades ostjatelt laekumata arveid ning lao seisu, või nihutades edasi tarnijatele tasutavate arvete tähtaegu, omandabki firma juurdepääsu vabadele rahaallikatele. Mille eest praktiliselt ei tule midagi maksta. Nimetatud vahenditele võimaldavad ligipääsu järgmised tegevused: 1) Tuleks võimalikult automatiseerida nõudeandmete arvestuse hoidmine.Oluline on pidevalt tegeleda nõuetega, mis seisneks pidevas suhtlemises ostjatega. Suhtlemise tulemused tuleks fikseerida ning nende üle tuleb teostada analüüsi, et hiljem otsustada
Tähestiku loetlemine – euroam tulemused palju kehvemad; aasia-am tulemusi ei mõjutanud ie nende ajutöö ei toimunud sõnaliselt. Miks? Holististilise mõtlemise olemus muudab sõnalise väljendumise keerukaks, sest kõne on siiski jada (sequential task). Seda interferentsi on vaadeldud nt nägude kirjeldamise ülesannetes ie kas sa tunned paremini ära näo, mida oled kirjeldanud või selle, mida lihtsalt vaadelnud. Kui su sõnu võrdsustatakse sellega, mis sul peas toimub omandabki kõne olulise rolli eneseväljenduses. Eksplitsiitne vs implitsiitne kommunikatsioon Edward Hall’i (1976) eristus: - High context culture – inimesed on üksteisega sügavalt seotud, seetõttu on neil palju jagatud infot, mis juhib nende käitumist ehk siis palju implitsiitseid reegleid, mida peab teadma ja mida sõnades ei väljendata. Oluline teave antakse edasi mitteverbaalselt, sinna juurde käiv jutt võib olla sisutühi.