lootis ta endale seal nime teha muusikavallas, olles leiutanud uudse noodimärkide süsteemi. Kuulsaks tegi Rousseau' aga tema esimene filosoofiline essee ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid". Ta ütles, et tsivilisatsiooni edenemisega käib kaasas luksus ja jõudeolek, need aga viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. Ebavõrdsus tekkis Rousseau meelest koos omamiskirega ja et ühiskond on seda ebavõrdsust kinnitav leping. ,,Émile" räägib noormehe Émile'i ideaalsest kasvatusest kooskõlas loodusega. Talle piisab elujuhiseks täiesti ,,Robinson Crusoe'st". Rousseau pooldas põhimõttelisi muudatusi hariduses, et vabastada inimene tsivilisatsiooni psühholoogilistest kammitsaist. Tema peamine idee selles vallas oli, et haridus peaks olema suunatud mitte lapse loomulike
Sellest tulenevalt oli tema riigikorra ideaaliks vabariik. Rousseau ei kahtle selles, et valitsemine nõuab erilist väljaõpet või haridust. Tema arvates tuleks sellist haridust anda kõigile, igaüks võiks omandada vastavad oskused ning võtta seejärel omaks aktiivse rolli osana ,,suveräänist". Demokraatlik riik peaks seega kõrgelt väärtustama kodanike kasvatamist. Rousseau arvas, et ebavõrdsus ühiskonnas tekkis koos omamiskirega ja et ühiskond on seda ebavõrdsust tugevamate võimu nõrgemate üle kinnitav leping. Kaasaja suurim ebaõiglus oli tema jaoks see, et rahva enamik peab taluma kurnamist aristokraatliku vähemuse poolt. Tugev ühiskond oli Rousseau arvates selline, kus elu sisu määravad praktilised ja voorusepüüd niisiis see, mis on lähedane loodusele. Inimestest ja loodusfilosoofia Rousseau veendumuste kohaselt on õnnelik ja tugev see, kes võib seda, mida
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) “Kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud puhastada kombeid”(1750) – inimene oli õnnelik, kui elas loodusega vahetult suheldes. Teaduse areng tõi inimese ellu ebakõla, juhtis inimese vähehaaval luksuse juurde, mille tagajärjel kadusid tsiviliseerimata ÜK-le omased siirus ja lihtsus. “Arutlus inimeste ebavõrdsuse tekkimisest ja nende alustest”(1754) – ebavõrdsus tekkis koos omamiskirega ja ühiskond on seda ebavõrdust kinnitav leping. “Emile ehk Kasvatusest”(1762) – ideaalse kodaniku kasvatus, inimese keha ja vaimu harmooniline arendamine “Ühiskondlikust lepingust”(1762) – projekt ideaalsest põhiseadusest, mis peab tagama riigile võimalikult suure vabaduse ja riigi kodanikule võimalikult suurema võrdõiguslikkuse “Pihtimused”(1781) “Üksildase uitaja mõtisklused”(1782) Voltaire (1694-1778)
Rousseau oli esimene valgustaja, kes kahtles mõistusele toetuvas kodanlikus tsivilisatsioonis. Tema üleskutse liikuda loomulikkuse suunas kujunes 18. saj lõpupoole romantilise liikumise lipukirjaks. Rousseau pidas moraalselt kõige terviklikumaks lihtrahvast, kelle side loodusega oli kõige vahetum. Kritiseeris aristokraatiat, kelle jõudeelu ja luksus oli tema hinnangul nende pahede peapõhjus. Teises essees jõudis autor järeldusele, et ebavõrdsus tekkis koos omamiskirega ja et ühiskond on seda kinnitav leping. Rousseau demokraatlikud ja sotsialistlikud ideed olid oma ajast ees ja paistsid utoopilistena, kuid neist said tuge ja indu revolutsioonilised demokraadid ja romantikud. Tähelepanu väärib ka traktaat ,,Emile", mis on kasvatusmoraalist. Rousseau taunib kasvatusmeetoteid, mis suruvad noore inimese jäikadesse raamidesse. Rousseau ei tunnista usku ega usuõpetust nende endi pärast, viad headuse ja õilsuse lätetena
puhast ja head inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, nagu ka väärad ideed, isegi mõistus tervikuna, mis aina keerulisemaks muutudes kaugeneb loodusest. Kaasaegne teadus ja kunst, eemal loodusest ja loomulikkusest, sünnitavad üksnes pahesid ja rikuvad inimese vaimu. Headus olgu esimene kriteerium inimese hindamisel. "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754) Ebavõrdsus tekib koos omamiskirega ja ühiskond on seda ebavõrdsust (tugevamate võim nõrgemate üle) kinnitav leping. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed. "Émile ehk Kasvatusest" (1762) Ideaalpilt lapse kasvatamisest. Kasvatada tuleb maal, keha ja vaimu harmooniline arendamine, arsti pole vaja, sest loodus ravib. Karistada ega piirata ei tohi, aga karastama peab (raskuste ületamine). Ajalugu, filosoofiat ja moraali pole vaja, sest loodus ise õpetab, lugeda tuleb ainult "Robinson Crusoe't"
annaabi.ee 
