Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. 1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist, toetades muu hulgas energia tootmisel omamaiseid energiaallikaid. Aastaks 2020 ei ületa ühegi energiaallika osakaal energiabilansis 50%. Samuti on oluline omada mitmeid tugevaid energia tarnekanaleid teistest riikidest, töökindlaid võrke ning hoida mõistlikus ulatuses kütuste ja tootmisvõimsuste reserve. 2. Säästliku energiavarustuse ja -tarbimise tagamiseks parandatakse energiatõhusust energia tootjate, transportijate ja tarbijate juures, suurendatakse taastuvate energiaallikate ning koostootmise osakaalu
Energia on kõikide majandusprotsesside sisend ja selle hind sisaldub nii toodete kui ka teenuste hinnas. Seeläbi mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid ning seeläbi ka inimeste heaolu. 1. Kuidas tagada riigi energiajulgeolek Energiajulgeolek ehk riik suudab end varustada piisava koguse energiaga isegi äärmuslikes oludes näiteks loodusõnnetused või sõda on väga oluline eeldus tänapäeval riigile. Selle tagamiseks kasutatakse võimalikult palju omamaiseid alati kättesaadavaid ja mitmekesiseid energiaallikaid ning püütakse olla sõltumatu energia impordist. Oluline on ka energiataristu,energitarnija ja piisava kütusevaru olemasolu. Konkurentsivõime aitab ka energiajulgeolekul pinnal püsida ehk peab olema tõhusam tootmine ja tarbimine. Tootmisega aga tuleb olla ettevaatlik sest 2050 aastaks tahetakse kasvuhoonegaaside levikut 80% võrra vähendada aga energia tootmine tekitab palju mürke atmosfääri. 1. Kliima muutused
[15] Ameerika naarits ehk mink (Mustela vison) kahjustab, õigemini on juba pöördumatult kahjustanud kodumaist euroopa naaritsat, kelle ta on praktliselt välja suretanud. Mingi ja naaritsa konflikt seisneb eelkõige toidukonkurentsis: mink sööb sama toitu kui kohalik naarits: jõevähke, kalu, linde jt. loomi ja elab samades elupaikades. Kõige märgatavamalt on ta kahandanud meie peamise jahilinnu sinikaelpardi arvukust, samuti kahjustab ta oma tegevusega meie omamaiseid vee- ja kaldakooslusi. Mink on oluline toidukonkurent ka tuhkrule ja saarmale. Positiivse poole pealt on mink mõningate terioloogide hinnangul aga piiri pannud ja peaaegu hävitanud sama päritoluga võõrliigi ondatra (Ondatra zibethicus). Mingi ohjamisel on andnud tulemusi väljaküttimine. [13] Mink on Eesti loodusesse levinud karusnahakasvatustest. Lisaks üksikutele putku pääsenud isenditele on ka Eestis toimunud karusloomade loodusesse vallandamist asjatundmatute
Avatud majandus selline, kus riiki lubatakse välismaiseid investeerijaid ja ettevõtjaid. Suletud majandus riik peaaegu ei suhtle majanduslikult teistega. Transiitkaubandus läbiveokaubandus. Negatiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem sisse kui välja ( on riigile ebamajanduslik) Positiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem välja kui sisse. Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta omamaiseid tootjaid Dumping kauba müümine odavama hinnaga, et kahjustada konkurente Import kauba sissevedu riiki Eksport kauba väljavedu riigist Kvoot ja litsents piirangud teatud kaupadele Eksporditõke mingi kauba väljaveo piiramine või keelamine Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest või ettevõtjatele pankroti vältimiseks SKT sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigis toodetud ja tarbitud kaubad ning teenused
küsimusele, mida me selle energiaga teeme, võiks vastata järgmiselt. Peale energiajulgeoleku ja oma kodanikele taskukohase hinna saavutame võimaluse kaaluda oma loodusvarade mõistlikku kasutuselevõttu.Ükski riik, kes midagi ei tooda, pole õieti jätkusuutlik, on loomulik, et kui meie suurtööstusettevõtted ja majandus arenevad, siis paraneb ka inimeste elujärg. Põllumajandus vajaks omamaiseid väetisi, nende hind maailmaturul on kõrge ja see tõstaks meie põllumeeste konkurentsivõimet. Eelpool on juttu olnud meie teisest põlevkivist ja selles sisalduvatest haruldastest metallidest. Kõiki neid ja ka uraani oleks võimalik vajadusel toota. Lisaks on energiamahukad nii fosfori kui ka põlevkiviõli tootmine või sellest mootorkütuste valmistamine. Praegu kaevandatakse elektritootmiseks 15 milj t põlevkivi, mille võiks kaevandamata jätta
Punased raamatud või nimestikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded: · teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest · propageerida elupaikade säilitamist · anda hinnanguid liikide seisundi muutustele ajas, · anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks:liikide ja koosluste kaitseks · õhutada uurimist Koostamise põhikriteerium: ohustatus Lisakriteeriumid: 1. Esinemise ajalugu Eestis. Üldreeglina eelistati põliseid omamaiseid, püsivalt meil looduses esinevaid liike. 2. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. 3. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. 4. Eesti asurkonna osakaal Euroopa või regiooni kogupopulatsioonis. 5. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. 6. Elupaikade ohustatus. 7. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. 8. Ökoloogiline, kultuurilooline jms väärtus. 9. Eelistati inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike.
Eesti punase nimestiku koostamisel hinnati 4319 liigi seisundit. See on umbes ka vastupidisel põhjusel: uude elupaika suundunud Ameerikast, ka teraviljapõldudel ei kasvata me 16% meil elavate liikide koguarvust. Kõiki liike hinnati vaid selgroogsete inimesed tavatsesid kaasa viia vanas kodukohas omamaiseid liike. Loomaaiad ja botaanikaaiad on loomade rühmas. Eesti soontaimedest hinnati 97%, sammaltaimedest 74%, kasvavaid taimi ja loomi. Nii tõid keskajal meile olulised loodushariduskeskused. Ruthe sõrmkäppa on Eestis rännanud mungad Lõuna-Euroopast kaasa leitud vaid ühes kohas. samblikest 65%, vetikatest 35%, seentest 19% ja selgrootutest loomadest
annaabi.ee 
