TSITAATSÕNAD JA TSITAATVÄLJENDID Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Hiljuti keelde laenatud sõnu kirjutatakse nende algkeele kujul, kuna eestikeelset vastet neil veel ei ole (sageli ka ei tule, sest sõnakasutus vaibub enne, kui see tekkida jõuab), näteks action, hot stuff, cool. Sellised sõnad ja väljendid sobivad küll kõnekeelde ja kollasesse ajakirjandusse, kuid vähegi ametlikumas keelepruugis tuleks neid vältida.
Võõrhäälikud f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid 2) Sõna pearõhk võib olla järgsilbil 3) Sõna alguline g, b, d. 4) Järgsilpide pikad täishäälikud. Pika täishääliku järel kirjutatakse h alati ühe tähega. Häälikuid f ja s kirjutatakse alati k, p, t õigekirjareeglite alusel. Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgulisi kaashäälikuühendeid lõhkuda. Tsitaatsõnad omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Tüvevokaal, käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaatsõnast ülakoma abil. exclusive välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu a la nagu a priori isseenesest, juba ette ceteris paribus muidu võrdseil tingimusel sic! Või nii! vice versa vastupidi Anno Domini issanda aastal ad hoc meelevaldne
(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. exclusive - välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu
viise ja et keelte struktuurid on erinevad. Järgmist keelt õppima hakates ei arutle laps, miks uus keel erineb nendest, mida ta juba oskab, vaid võtab erinevused omaks. Lapsega suheldes tuleb järgida põhimõtet ,,üks keel üks inimene, üks keskkond üks olukord", see tähendab, et kindlas olukorras või kindlate vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. Mingil juhul ei ole kasulik sellise strateegia kasutamine, kus arusaadavuse eesmärgil asendatakse omakeelses jutus mõned sõnad teisekeelsetega. Kakskeelse lapse areng ei erine palju ükskeelse lapse omast. Siiski mõningaid lahknevusi põhjustab kahe keele vastastikune mõju. Näiteks võib kakskeelse lapse kõnesse ilmuda mõni keeleelement oluliselt varem ja mõni hoopis hiljem. Kindlasti kuulub kakskeelse lapse keelelise arengu juurde ühe keele elementide teise keelde ülekandmine. Kakskeelse lapse mõnede keeleliste oskuste aeglasemat arengut ei tohi pidada veel
kahes maailmas. Nad sulguvad vältimatute asjatoimetuste järel oma päritolumaa info- ja kultuuriruumi. Pealegi on mitmed “emamaad” hakanud kunagisi kaasmaalasi ja nende järeltulijaid järjest jõhkramalt kasutama oma ideoloogilistel või neoimperialistlikel eesmärkidel. Milles on ikkagi asi? Migrantide kriitiline mass on neil võimaldanud luua oma kogukondi, kus räägitakse, elatakse, kaubeldakse, abiellutakse, sünnitakse ja surrakse omakeelses ja omameelses keskkonnas. Riiklikud toetused ja abirahad on võimaldanud neil elada ka ilma tööd tegemata. See omakorda ei ole innustanud noori piisavalt kohalikku keelt õppima, mis omakorda on teinud võimatuks korraliku hariduse saamise. Pole head haridust, pole ka head töökohta ning sissetulekut jne. Ja see paneb migrante vihkama nende arvates ebaõiglast ühiskonda. Omaette ja omakeelses keskkonnas elavatel migrantidel on sündinud juba mitmes põlvkond „vihakoolitust“