õigused. Autori isiklike õiguste alla kuuluvad: õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad : õigus teose levitamisele, õigus teost tõlkida. Autoril on ka võimalik oma õigustest loobuda, mis kujutab endast autori varalise või varaliste õiguste üleandmist. Õiguse üleandmine näeb välja selliselt, et isik, kes õigused saab, muutub nende autoriõiguste uueks omajaks. Autor saab oma õigusi ka litsentseerida, mis tähendab seda, et autor jääb oma varaliste õiguste omajaks, kuid lubab ostjal teatud aja jooksul ning kindlal eesmärgil sooritada nende piires teatud tegevusi. Näiteks võib autor anda õigused filmi produtsendile, kes soovib antud teose põhjal filmi teha. Autoriõiguste rikkumine leiab aset kui autoriõiguseid kasutatakse ilma autori nõusolekuta või on vastuolus kasutusõiguse ulatusega. Õigusvastased autoriõiguste rikkumise
Litsentsiandjale jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele. Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; Ainulitsents. Teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; All-litsents. On litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Seaduse järgi õiguste üleminek. Kaubamärgiõiguse küsimused Kaubamärgiõiguste ammendumine. Kaubamärgist tulenevad õigused ammenduvad üksnes siis, kui
täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Näiteks võiks Inglise Parlamenti pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on umbes sama vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17. sajandil Lääne- Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust
'piiramatut, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub kas ühele isikule või riigiorganile (näiteks võiks Inglise Parlamenti pidada pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks). Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustavaim sõna on öelda monarhil ja tema poolt valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on ilmselt umbes sama vana kui riikluski, seostatakse mõistet enamasti 16.17. sajandil Lääne-Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim ilmselt kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust
kolmandatele isikutele. Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; b) ainulitsents teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; c) all-litsents on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Autori õigused Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita (teost registreerida, deponeerida jne).
Kaitse territooriumi saab laiendada rahvusvahelise lepinguga, näiteks Berni konventsiooniga. Omandiõigus on eksterritoriaalne ehk kehtib kogu maailmas; 2) tähtajalisus. Autoriõigus teosele kehtib üldreeglina autori eluajal ja 70 a pärast autori surma. Omandiõigus on tähtajatu; 3) õiguste erinev iseloom. Autoril on nii isiklikud kui ka varalised õigused. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada; isiklikud õigused asjale puuduvad. Autor jääb autoriks ja autoriõiguse omajaks ka juhul, kui see konkreetne objekt, milles teos on väljendatud, kuulub omandiõiguse alusel teisele isikule. Näiteks käsikirja või maali kuulumine erakogusse ei mõjuta autori autoriõigust oma teosele. Seadus püüab arvestada nii autori kui ka teose omaniku huvisid. 9. Autorile kuuluvate õiguste piiramine. - slaid 18. AutÕS alusel võib autori varaliste õiguste teostamise piiramine toimuda. See tähendab teose vaba kasutamine. Siis võib teose kasutamine
Reeglina võib kasutusõigust edasi anda (all-litsents) üksnes litsentsiandja nõusolekul, kuid õiguste loovutamisel on tavaline, et see õigus kuulub litsntsisaajale. Ainulitsents Sarnaselt loovutamisega piirab ainulitsents litsentsiandja õigusi - ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Erinevalt loovutamisest jääb õiguste omajaks litsentsiandja ning tal on võimalus seaduses või lepingus sätestatud tingimustel leping üles öelda ja kasutusõigused endale tagasi saada. Loovutamine on tavaliselt ühekordne leping ja litsentsimine kestvusleping. 25 Ainulitsentsi kasutatakse tavaliselt juhul, kui litsentsisaaja on huvitatud kindlast konkurentsieelisest turul, nt ainuõigus levitada programmi Eesti Vabariigis. Sellisel juhul jäävad litsentsiandjale alles
mõjutada, et tagada suguharule hea materiaalne käekäik. Maagia on suguharudele omane lokaalne uskumuse vorm - iga suguharu uskumused erinevad teise klanni omast. Maagi erakordsed võimed (karisma) on seotud suguharu vahetu keskkonnaga. Riik, prohveti karisma ja religioon Ühiskonna arenedes organiseeritud sotsiaalseteks institutsioonideks, sotsiaalseteks gruppideks ja riigiks, arenes maagiast välja religioon, kus erakordsete võimete omajaks ja Jumalaga või üleloomulike jõududega suhtlejaks on prohvet. Erinevalt maagist ei tegele prohvet enam vahetu keskkonnaga, vaid vahendab abstraktseid, universaalseid, kõikjal kehtivaid norme. Et prohveti karisma pole enam seotud materiaalse maailmaga, vaid üleloomulikuga selle taga, algab sotsiaalse ja kultuurilise elu ratsionaliseerimine. 51