finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: Ainult omakapital Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie – intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0) Id+e – intressid segafinantseerimisel Cse – aktsiate arv omafinantseerimisel CSd+e – aktsiate arv segafinantseerimisel 16. Tegevusvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu. TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE Tegevusvõimenduse tase(DOL) mõõdab ärikasumi(EBIT) tundlikkust müügitulu muutuste suhtes
256 300 390 70,000 60,000 50,000 40,000 30,000 20,000 10,000 0 0 50 100 150 200 FC+DEP VC Finantseerimisstruktuuri analüüs Plaanitav võlakordaja 50% Võõrkapitali suurus segafinantseerimisel 15,000 Omakapitali suurus omafinantseerimisel 30,000 Omakapitali suurus segafinantseerimise 15,000 EBIT* 1,800 EBIT eelarveline 2,830 Finantseerimisotsus Segafinantseerimine Ie 0 Id+e 900
saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: · Ainult omakapital · Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0) Id+e intressid segafinantseerimisel Cse aktsiate arv omafinantseerimisel CSd+e aktsiate arv segafinantseerimisel 40. Kapitali struktuuri teooriad Traditsiooniline teooria kasutades mõistlikult laenukapitali, võib ettevõte alla viia kapitali keskmise hinna ja tõsta oma turuväärtust. Iga ettevõte peab saavutama lähtudes individuaalsetest tingimustest oma kapitali optimaalse struktuuri. Kaasaegne teooria iga firma jaoks on oma optimaalne kapitali struktuur.
võrdne. Analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. On selge, et kui projekti finantseeritakse üksnes omakapitaliga, siis läheb seda (aktsiate emiteerimist) ka rohkem vaja. Ilmutama kujul on EBIT-EPS võrrand: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e, kus Ie - intressid omafinantseerimisest (sisuliselt null) , Id+e intressid segafinantseerimisel, CSe aktsiate arv omafinantseerimisel, CSd+e aktsiate arv segafinantseerimisel. Ilmutatud kujul EBIT avaldub: EBIT*=Ie*CSd+e-Id+e*CSe/CSd+e-CSe, kus EBIT* - ükskõiksuspunkti EBIT. Finantseerimisotsuse tegemisel võrreldakse projekti tegelikku EBITit soovitud finantseerimisstruktuuriga EBIT-EPS-analüüsil saadud EBITi ükskõiksuspunktiga. Tegelik EBIT EBIT* suurem -> võib valida soovitud finantseerimisskeemi. Vastasel juhul omafinantseerimisega finantseerimisskeemi või lihtsalt vähendada võõrkapitali osakaalu
muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. On selge, et kui projekti finantseeritakse üksnes omakapitaliga, siis läheb seda (aktsiate emiteerimist) ka rohkem vaja. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS-võrrand järgmine: (EBIT - I E ) (1 - t ) (EBIT - I D + E ) (1 - t ) , (8.41) = CS E CS D + E kus IE intressid omafinantseerimisel (sisuliselt null), I D + E intressid segafinantseerimisel, CS E aktsiate arv omafinantseerimisel, CS D + E aktsiate arv segafinantseerimisel. Antud võrrandis tuleb tähele panna, et vasakul pool võrdusmärki on EPS ainult omakapitaliga finantseerimisel ja paremal pool on EPS segafinantseerimisel. Ilmutatud kujul EBIT avaldub järgmiselt: I E CS D + E - I D + E CS E (8.42) EBIT = ,