POLAARNE AINE- polaarsetest molekulidest koosnev aine, mille molekuli osadel on erinimelised laengud. POLAARNE SIDE (kov. polaarne keemiline side)- keemiline side, milles aatomeid siduv ühineelektronipaar one enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalengud. POLÜMEER- ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. POOLMETALL (metalloid)- lihtaine, millel on nii metallidele kui ka mittemetallidele iseloomulikud omadsed. 8 PROTEKTOR- korrosioonitõrjeks kasutatav aktiivsest metallist plaat, mis metallesemega ühendatuna hoiab ära selle korrodeerumise. PÖÖRDUV PROTSESS (keemiline reaktsioon)- kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv protsess. PUHAS AINE- kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. PÕLEMINE- kiiresti kulgev oksüdatsioon, mille puhul eraldub valgust ja soojust.
(nt koeraomanikud, jahimehed, kalamehed) 2) Normatiivne reguleerimine – (nt äriseadus) 18. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omadsed kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitmuse reegel 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 19. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele:
konkreetsematest. • Isiksust väljendava käitumise muutmine: millised on eeldused, et inimene peaks seda võimalikuks ja suudaks seda läbi viia? • Kuidas saab käitumise muutusest harjumus? • Tõendid, et eneseregulatsioon on seotud isiksuse arenguga. Omaduste soovitavuse muutused. Omaduste taseme muutused seoses oluliste eesmärkide saavutamisega. • Autorid toovad näite introverdist, kes partneri leidmise eesmärgil õpib ära teatud ekstravertidele omadsed käitumisviisid. Millistel juhtudel võib sellest (autorite arvates) saada püsiv ja “tegelik” isiksusemuutus? Edmonds jt (2008) Isiksuse muutumise kolm tüüpi (rank-order consistency, mean-level change, individual differences in change). Mille poolest need üksteisest erinevad? O - Kuidas muutub interindividuaalne stabiilsus (rank-order consistency) vanusega? o - Kas siin on suuri erinevusi erinevate isiksuseomaduste vahel? •
orientatsiooni valik on omavahel dünaamilises tasakaalus, sõltumata intiimsuse tasakaalust või määrast Kasutatud on ka Leibmani a`70, tema kujutus isikuruumist on teise inimese tajumine ruumis ja tema ootused ruumi suhtes. I.Altman on jaganud tegurid kolmeks 1. individuaalsed demograafilised näitajad( sugu, vanus), etniline kuuluvus, isiksuse omadused, seda uuritud kõige rohkem, neid on kerge ja hõlbus mõõta. 2. isikutevahelised e interpersonaalsed omadsed seal uuritakse meeldivuse staatuse grupistruktuuri asjade seoseid isikuruumiga 3. situatiivsed füüsilise raamistu ja situatsioonilise raamistu mõju Sellistel uurimustel puuduvasd tõsised teoreetilised lähtekohad, uurime ja vaatame, mis saab Stabiilne isikuruum areneb välja 10-12 a vanuses paralleelselt üldiste sotsialiseerumisprotesessidega Teine osa võrdleb ebastabiilsete inimeste isikuruumi suhteid normaalsete inimeste omaga.
Isiksust väljendava käitumise muutmine: millised on eeldused, et inimene peaks seda võimalikuks ja suudaks seda läbi viia? Kuidas saab käitumise muutusest harjumus? Tõendid, et eneseregulatsioon on seotud isiksuse arenguga. Omaduste soovitavuse muutused. Omaduste taseme muutused seoses oluliste eesmärkide saavutamisega. Autorid toovad näite introverdist, kes partneri leidmise eesmärgil õpib ära teatud ekstravertidele omadsed käitumisviisid. Millistel juhtudel võib sellest (autorite arvates) saada püsiv ja "tegelik" isiksusemuutus? Edmonds jt (2008) Ülevaateartikkel, mille teemadest tuleb juttu loengus. Lugemine on soovitav, kuid mitte kohustuslik. Väga mõistlik oleks seda artiklit lugeda juhul, kui te ei saa loengusse tulla. Isiksuse muutumise kolm tüüpi (rank-order consistency, mean-level change, individual differences in change). Mille poolest need üksteisest erinevad?