omaniku pojana, jäi varases lapseeas orvuks ja kaotas hooldajate ebaaususe tõttu isa pärandi. Visa tööga arendas ta endal kõnemehe võimeid, tegeles algul kohtukõnede koostamisega, siirdus aga siis 351. a. poliitilise tegevuse alale. Kõnemehena ja riigitegelasena paljastas ta kirglikult Makedoonia kuninga Philippose ekspansioonitaotlusi,. kaitstes oma kodumaa au ja sõltumatust Makedoonia türannia vastu. Nn. Olynthose kõnedes ja kolmes kõnes Philippose vastu (nn. filipikais, a-il 351--340) kutsub Demosthenes kreeklasi üles ühinema, meenutab Ateena kuulsat minevikku ja vabadusearmastust, kõneleb nördimusega temaaegse demokraatia müüdavusest. Oma kõnes «Ülekohtusest saatkonnast» süüdistab ta makedooniasõbraliku partei juhti Aischinest. Pärast Makedoonia võitu Chaironeia lahingus (a
demokraatia pooldaja Demosthenese vahel. Isekrates pooldas valgustatud monarhiat, oli makedoonia kuninga Philippos II pooldaja.a elu lõpul pettus makedoonia kuningas Philippos II, kui kreeka väed olid makedoonlastele kaotanud, siis Isokrates näljutas end surnuks. Demosthenes ( 384-322 eKr) Demostheneselt on säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsateks peetakse u neljakümmet. Tuntumad kõned: 3 filipikat ( ,,Kõned Philippose vastu" ) 3 Olynthose kõnet ,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks" Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil. Hiljem suundus poliitikasse. Kirglik, paatoslik leegitsev stiil. Atika kõnekunsti suurim esindaja. 26. Nimetage Platoni teoseid. 1) varajane periood ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton", ,,Charmides" 2) Keskmine periood:
"Riik". Võimsaim riik Kreekas oli siiski Sparta. Kuningarahuga välja kuulutatud üldisest autonoomiast hoolimata ei kõhenud spartalased oma tahet nõrgematele jõhkralt peale surumast. Nad likvideerisid 385.a. tugeva Arkaadia linna Mantineia, sundides selle elanikke kodulinna lammutama ja küladesse laiali asuma, ning otsustasid peagi sekkuda ka Egeuse põhjaranniku asjadesse, kus ähvardavalt tugevnes Olynthose linnriik. 382. a., teel Põhja-Kreekasse Olynthose vastu, vallutas Sparta väeosa kohalike oligarhide toel ootamatu rünnakuga Teeba akropoli (Kadmeia). Linnas kehtestati Sparta-sõbralik oligarhia, paljud teebalased aga otsisid varju Ateenast. Seejärel sunniti ka Olynthos Põhja-Kreekas oma kohalikest liitlastest lahti ütlema. Teeba akropoli vallutamisega oli Sparta Kuningarahu jämedalt rikkunud. Hiljem nähti selles spartalaste jultumuse tippu, mis tõi kaasa jumalate pahameele ja peatse languse. Juba 379. a
omakorda nn poliitilisteks ja mittepoliitilisteks protsessideks) * Tegutses ka logograafina Kõige tuntumad on Demosthenese kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada ning ambitsiooniks oli kõik Kreeka alad vallutada. * Demosthenese kõnesid Philippose vastu nimetatakse filipikateks, milles on saanud üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele (ka Cicero kirjutas nn filipikaid): * 3 Olynthose kõnet (Olynthos Ateena liitlane, keda Philippos ründas) * 3 kõnet Philippose vastu * Rahust * Olukorrast Chernesosel (Kuulsaim kohtukõne (poliitiline protsess): "Pärja kõne Ktesiphoni kaitseks") Demosthenese kohta palju legende, ideaalne kõnemees, nt harjutas kõnesid tormise mere juures, et häält kõvemaks muuta. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Rajas oma kooli - akadeemia 75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge?
Isokratese käsituses oli retoorika tähtsaim üldhariduslik õppeaine. Hellenismiajastul ja hiljem said Isokratese kooli eeskujul loodud retoorikakoolid hariduskolleteks, omamoodi ülikoolideks. De mos the ne s (38 4 -3 22 e. Kr. ) Kõnekunsti areng saavutab oma haripunkti IV saj. suurima pol. kõnemehe Demosthenese isikus. Alguses tegutses logograafina, kuid tuntus siiski tänu pol. kõnedele. Asus võitlema Makedoonia kuninga Philippose rünnakute vastu. Tähtsamad kõned: "Olynthose kõned", "Kõned Philippose vastu" ja "Kuritegelikust saatkonnast". A. 340 oli Demosthenes Ateena üldtunnustatud juht. Pärast kreeklaste alistamist makedoonlaste poolt Chaironeia lahingus kirjutab vaid ühe silmapaistva pol. kõne - "Kõne pärjast Kiesiphoni kaitseks". Kui makedoonlased Ateenasse tungisid, oli ta sunnitud sealt pagema ja kui makedoonlased tal 41 kannul olid, võttis ta mürki
annaabi.ee 
