kirjanik peab nägema ühiskonna kõige hullemaid mädapaiseid. Igas inimesed on peidus metsloom, kes soodsated tingimustes esile tungib ja saatuse määrab. Tähtsaim esindaja Zola. Esimene nat. teos ,,Therese Raquin" Kirjutas Balzaci inimliku komöödia eeskujul romaanisarja, mis koosneb 20 osast. Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind" Tyltyl ja Myltyl otsivad õnnetoovat sinilindu, keda vajab haldja tütar, et terveks saada. Koer tylo ja kass tylet. Koer truu, kass reetlik. Tuli, vesi, leib, suhkursurevad teekonna lõpul
olid enne teda tundmatud. Rahmaninovi etüüdide lähtealuseks olid mitmesugused kujundlikud seosed, mille tõttu ta ei nimetanud neid mitte etüüdideks, vaid etüüdpiltideks. Seejuures keskendus ta rohkem sellele elamusele, mida temas tekitas üks või teine kujund, mitte mingi konkreetse looduspildi maalimisele. Isegi kui teose inspiratsiooniallikaks on olnud mõni kunstiteos, olustikupilt, muinasjutu süzee vms, transformeerub see enamasti teatud hingeseisundi mõjul omaette kujundiks, osutudes seega palju laiemaks ja üldistatumaks kui selle lähtealus. See oli vahest ka põhjus, miks helilooja loobus oma kavatsusest anda etüüdpiltidele programmilised pealkirjad, kuna need oleksid osutunud liiga piiratuiks ega oleks suutnud haarata kogu väljenduseskaalat
inimesed", nagu märkis F. Tuglas. Kui ka järgmine novellikogu ,,Üksinduse meeleolud" (1914) ei paku midagi uut, siis ,,Siluetid ja dekoratsioonid" (1918) on teatav samm edasi autori arengus. Seegi raamat on täis salapärasust, sisaldades katkendlikke novelle, mille väärtuseks on lüürilised, laia värvi-ja heliskaalaga impressionistlikud looduskirjeldused. Järgmine kogu ,,Hing ja veri" (1919) sisaldab realistlikuma elukujutusega sõjajutte: on esitatud mõni olustikupilt, tegevus kulgeb konkreetses ajas, kuid tegelasteks on anarhistlikud individualistid. Midagi mainimisväärset ei paku novellikogu ,,Kolm näokatet" (1919). Kirjaniku esimene ulatuslikum töö oli romaan ,,Minevik" (1920). Sellegi sentimentaalsusesse kalduva teose peategelane on tüüpiline vaimuaristrokraat, kes ihaleb üksindust, nagu väga paljud Rohu tegelased. ,,Minevikus" suundub kirjanik nii tegelaskujude loomisel kui ka looduse kirjeldamisel siiski realistliku kujutusviisi poole
antiikmütoloogia, 1855, õlimaal. - Autoportree 1859, õli. - Aleksander II portree eest saadud raha eest reisis 4 aastat (Pariis (realism ei meeldinud) , Rooma) - Roomas antiikvaremete maale, Itaalia maastikke, tütarlapsi. - Itaalia maastik koos itaallannadega - Itaalias saab temast rahvuslane, hakkab end uuesti eestlasena tundma, õpib taas selgeks eesti keele. - Käib Eestis, Hiiumaal, maalib akvarellitehnikas, realistlik olustikupilt ,,Ketraja" - Ema ja isa portreed, vaatavad maha, kuna isal kae, ei ole realism, õlimaalid. - ,,Hiiu naised kaevul" realistlik - Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest. - Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist. Poega peetakse Köleri pojaks, korraldas matused. Semianovi tütre portree 1856, õli. - Vürst Gortsakovi portree säilinud Venemaal muuseumis - 1870ndatel Grimmi, seal maalib romantilisi mägimaastikke
käeliigutused), kõiki poose ei saa kasutada (vulgaarne ju). Akadeemiline kunst viljeles täiuslikku maailma, puhast ilu. Kõrgeim kunst religioossed, mütologilised, allegoorilised teemad; aste madalamal ajaloosündmused; veel klass madalam paraadportree. (Kõrged zanrid) Kui kunstnik soovis teenida suure kunstniku nime, pidi tegema vähemalt ühe 'suure' pildi. Madalad zanrid: maastik (ka ideaal või mitteideaalmaastik), veel madalam olustikupilt (kaasaegse elu stseen madal..), kõige madalam natüürmort. Täiuslikku kunsti leiab ikkagi ainult antiigist rooma, kreeka. Et saada 'suureks'kunstnikuks veedeti aega Roomas jne. See süsteem toimis umbes 1.maailmasõjani. 19 saj. Teisel poolel hakkas tekkima 'sõltumatu' kunst. püüdis mitte sõltuda akadeemilise kunsti züriidest mis domineerisid. Lõhe akadeemilise ja 'sõltumatu' vahel kasvas aina
Ohvitserile mõisteti eluaegne vanglakaristus, kuid Zola uskus, et mees on süütu. Emile Zola suri vingimürgituse tagajärjel. Tema hilisesemat loomingut iseloomustavad mõtted, kuidas sotsiaalset võrdsust kehtestada ja ühiskonda paremaks muuta. Zola parimaks romaaniks peetakse ,,Söekaevureid". Romaani jaoks kogus ta suure hulga materjali, väljavõtteid kirjandusest. Ta käis Põhja-Prantsusmaa söerajoonis, tutvus kaevanduste ja töölistega. Tulemuseks oli faktirohke ja detailne olustikupilt. ,,Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus, mis tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Sai alguse 20. saj alguses loodud salajatestest õpilasringidest. Noori rahuldanud venestamisele allutatud koolis pakutav kirjandus ning hakati lugema eesti autoreid ja maailmakirjandust. Rühmituse eesotsas olid algusest peale Suits ja Tuglas. Suitsu eestvedamisel sai rühmituse põhiideeks: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1905
annaabi.ee 
