jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari.
kuulda. Luts oli sunnitud riskeerima - palga arvelt saadud avansiga laskis ta trükkida 2100 eksemplari, mis hilissügisel müügile tulles läksid erakordse eduga. Kriitika võttis Lutsu esikraamatu vastu pinnaliste sõnavõttudega uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult püsima. Järgmisel 1913. aastal ilmusid "Noor Eesti" kirjastusel "Kevade" II, rida ühevaatuselisi olupilte ("Kapsapää, "Ärimehed", "Pärijad"), komöödia "Paunvere" ja stiililiste ebakõladega draama "Laul õnnest". Neile järgnesid 1914. aastal skits "Mahajäetud maja", terava arvustuse osaliseks saanud romantilis- sümbolistlik jutustus "Kirjutatud on..." ja Gogoli "Revidendi" tõlge. Algas I maailmasõda... Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki,
kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Looming Kristjan Raud oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi. Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus (1898), Pakril (1896-1899) ja Rakvere ümbruses jäädvustas ta poeetilisi olupilte (joonistused Pakri eitedest, emast ja onust) ning maastikke. Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi
Luts oli sunnitud riskeerima - palga arvelt saadud avansiga laskis ta trükkida 2100 eksemplari, mis hilissügisel müügile tulles läksid erakordse eduga. Kriitika võttis Lutsu esikraamatu vastu pinnaliste sõnavõttudega uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult püsima. Järgmisel 1913. aastal ilmusid ,,Noor Eesti" kirjastusel ,,Kevade" II, rida ühevaatuselisi olupilte (,,Kapsapää", ,,Ärimehed", ,,Pärijad"), komöödia ,,Paunvere" ja stiililiste ebakõladega draama ,,Laul õnnest". Neile järgnesid 1914. aastal skits ,,Mahajäetud maja", terava arvustuse osaliseks saanud romantilis- sümbolistlik jutustus ,,Kirjutatud on..." ja Gogoli ,,Revidendi" tõlge. Elu keerdkäigud Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke.
Näidendeist menukaim on "Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud samanimeline multifilm. Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "Nukitsamees", millest valmis samanimeline film 1981. aastal rezissöör Helle Karise käe all. ***** Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks.'' Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Kevade Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia
Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism. Grünthal viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm. 21. Kalju Lepiku luule. KALJU LEPIK (1920 1999) Arvo Mägi, Kalju Lepik (1970, täiendatud trükk 1993) 1946 Nägu koduaknas Nii see kui ka järgmine teos sisaldavad peamiselt kahte tüüpi tekste: jõulist vastupanuluulet ja teadlikku antiestetismi. Neis on realistlikult groteskseid olupilte ja 10 pagulusängi. 1948 Mängumees 1949 Kerjused treppidel 1955 Muinasjutt Tiigrimaast - liigub modernisliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole. 1958 Kivimurd - rahvaluule intonatsioon ja keelendid 1965 Kollased nõmmed 1968 Marmorpagulane 1992 Öötüdruk 1997 Pihlakamarja rist kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et
annaabi.ee 
