,,Tuulise ranna" esimesed köited ilmuvad paljudes trükkides ja hiigeltiraazides. Romaani I osa alusel on tehtud samanimeline film 1971, III osa alusel film «Gladiaator» (1969). Saarlaste elu ja mereainestikku käsitlevad ka proosakogu "Viimane vandiraiuja" (1970), näidend "Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu Jonni "Manni" peal" (1972) ja romaan ,,Oma saar" (1985). Kirjutanud ka noorsooraamatuid (,,Vesse poeg", 1948; ,,Angerja teekond", 1950), novelle ja publitsistikat (olukirjelduste kogumiku «Töömeeste portreed» (1948). Aitäh!
ÜHEKSA JAANUARI Kira Tkatsenko Lehekülgi 123 Kujundanud: Rudolf Pangsepp Tegelased: tundras elavad inimesed 1.Millest võiks raamat rääkid? Millest tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida üheksast Naiskirjaniku olukirjelduste raamat külmast kuust tutvustab Venemaa põhjapiirkondi nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi. 2. Meelde jäänud laused. Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tsummi püstitavad naised. Maalitsasse (,,majas") pääseb sisse alt poolt. Lk. 21. Karusnahast ,,seinte" külge õmmeldakse katus peakott, alumine osa
o „Kommete etüüdid“ ehk eraelulised – stseenid eraelust, provintsielust, Pariisi elust, sõjaväe elust, poliitiliselt elust, külaelust o „Filosoofilised etüüdid“ ehk allegoorilised o „Analüütilised etüüdid“ – analüütiline jäi küll pelgalt nimetuseks, autor ise pidas sellese ossa kuuluvaks „Abielufüsioloogiat“ (1824), mis ei olegi romaan, vaid Pariisi olukirjelduste kogu Suurema osa moodustavad eraaelulised stseenid Balzaci arvates sõltub inimese käitumine ajaloolistest tingimustest, konkreetsest kohast ja olukordadest. Oma ajastu traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, mis hävitab armastuse, lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad vihavaenlasteks. Balzaci realism seisneb eriti tema kirjeldustest, mis on pikad ja paljusõnalised, tema pühendumises ka välistele detailidele ning anda edasi kujutatava ajastu olmet.
Leiti, et Peeter eiras venelaste religioossust, ta tegi riigi tähtsamaks kirikust. Peeter pööras ka liiga suurt tähelepanu indiviidile, kuid tegelikult on venelastele tähtis hoopis kooslus, kogukond. Slavofiilid olid konservatiivid. T käsitleb vene rahvust oma teoses kui noort rahvust. Enamik lühijutte selles raamatus räägib talupoja ja mõisniku vahelistest suhetest. Turgenev on paljudes juttudes romantik. Ta pooldab sügavat psühholoogilist analüüsi. Tüüpilised olukirjelduste autorid mingi psühholoogiaga ei tegele. Vene talupoegi on kujutatud tekstides ,,Lauljad", ,,Kaks mõisnikku" jne. T rõhutab, et vene talupoja iseloom pole välja kujunenud. Tekib lõpetatuse puudumine. Tugevalt kerkivad esile üksikud jooned tugev füüsiline jõud või vägivaldsus. Tekib selline tunne, nagu inimene oleks alles hakanud kujunema, kuid pole teinud läbi mingit protsessi. On kirjeldatud ka poeetilisi talupoegi (nt ,,Hor ja Kalinõts"). Kalinõtsit oli
Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine
annaabi.ee 
