" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast
Ta tõdeb, et ihkas ühel hetkel oma mehe surma, kuna viimane ei käitunud Juuditiga kui abielunaisega, vaid peaaegu nagu võõraga. · Juudit käseb Susannal minna pakkima ja ise pöördub Jehoova poole ning palub, et viimane neid Olovernese juures täna tarkuse ja kavalusega õnnistaks. II vaatus · II vaatus saab alguse Olovernese telgis. Viimane arutleb, miks ei taha mägedes elav rahvas alla anda. · Akior soovitab Olovernesel linna saata saadikud ja salakuulajad, kes selgitaks välja, kas Jumal hoolitseb nende eest või on ta neile selja pööranud. Vastasel korral oleks tark tegu neid rünnata. · Olovernes hakkab Iisreali rahva jumala vastu huvi tundma. Ta saadab Akiori mägedesse varasemalt nimetatud rahva juurde. · Olovernese ette tuuakse vang, kes varasemalt oli kippunud esimese elu kallale. Olovernes annab loa vang vabastada ja talle sõjariistad tagastada. Seejärel püüab vang
vanemad ning vürstid. Olovernes ilmub auvahtide saatel. Rahvaste vanemad ja vürstid kummardavad maani.) Olovernes teatab, et rahvad on Nebukadnetsari lage ees; tema on kõigest Nebukadnetsari sulane. Olovernes uurib, et miks pole siiamaani mägilinnus alla vandunud, et milles peitub tema jõud ja julgus. (Väike kõhelev vaheaeg, siis astub ette Akior.) Akior räägib, et seal elab vägev rahvas ning nende jumal kaitseb neid rahva kangekaelsusest hoolimata. Ta soovitab Olovernesel saata välja saadikud, sest see olevat ainus viis selle rahva alistamiseks. Olovernes uurib, mida teised asjast arvavad ning leiab, et Akior on ainuke, kes ,,vaenlaste" jumalat (loe:Jehoovat) usub. Olovernes käsib tal oma usuga minna. (Akior läheb, temaga ühinevad mõned sõdurid saatjaina.) Olovernes käsib tuua vangi tema palge ette. (Vang tuleb sõjameeste saatel, käes seljale seotud, jääb Olovernese ette julgelt seisma. Olovernes tõuseb istmelt ja astub otse tema ette.)
Nebukadnetsari vägi. Kahekümnepäevase piiramise järel lõppes linnas vesi. Juudit läks vaenlase laagrisse ja ta viidi väepealiku telki. Olovernes oli Juuditi ilust vaimustuses. Naine ütles, et ta võib avaldada saladuse, kuidas linna vallutada. Neljandal päeval palus väejuht Juuditil pärast pidusööki enda juurde jääda. Rõõmsas naudinguootuses jõi Olovernes liiga palju, heitis asemele ja vajus kohe raskesse unne. Juudit raius Olovernesel tema enda mõõgaga pea maha, mähkis selle sääsevõrku ja peitis reisipauna. Assüürlaste laagrist välja lipsanud, tõttas ta Betuuliasse ja näitas vihatud väepealiku pead kaaslinlastele. Linnas puhkes tohutu rõõm. Juuditist sai linna päästja. Kangelanna elas 105-aastaseks Püha Barbara- Miks nimetatakse Barbarat romantiliseks kangelannaks? Barbara elulool puudub ajalooline alus. Vatikan kustutas Barbara nime pühakute kalendrist
armastatu saatust". Või siis ka ,,käsikirjad ei põle". See tähendab, et ta peitis oma käsikirjad kolme kohta. Tema naine on protoüübiks Margaritale, kes hoolitses ka selle eest, et tema käsikirjad ilmuksid. Bulgakov kirjutas Stalini elust näidendi, kui nad hakkasid läbi saama. ,,BATUMI" - see on linn, kus sündis Stalin. Seal on Stalini kodumuuseum. Berliozi pea äralõikamise motiiv. Woland veel ütleb talle. See on mütoloogiline motiiv, mis on pärit piiblist. Olovernesel lõigati ka pea ära. Ka Ristija Johannesel lõigati pea ära. See on pilamine Bulgakovi poolt. 12 jüngrit on ka Bulgakovil olemas. Need on MASSOLIT ehk Moskva kirjanike juhatus, kuhu kuulusid kirjanikud. Berlioz pidi ka sinna minema, aga ta ei saanud minna, sest tal lõigati pea maha. Woland räägib, et inimene ei saa ise oma elu juhtida. Et juhtida, peab olema pikaajaline plaan. Aga et teha plaani, siis pead teadma pikaajalisemalt oma elu. Inimene ei saa teha plaani päevakski