mõõtühikutesüsteemi järele. Uued mõõdud pidid põhinema loodusel, nimelt määrati ära meridiaaanikaare pikkus ja pikkusühikuks otsustati võtta Pariisi läbiva veerandmeridiaani kümnemiljondik osa, mida hakati meetriks nimetama. Kümnekordsuse alusel oligi loodud meetermõõdustik. Massiühikuks võeti aga ühe kuupdetsimeetri puhta vee mass-kilogramm. Kogu see mõõtühikutesüsteem on kasutusel tänapäevalgi ja pealegi väga laialdaselt. Revolutsioon tõi muudatusi ka olmesse. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood. Moelooja roll läks õukonnast üle kodanlusele. Kadusid parukad ja parukameistrid jäid lausa ilma tööta. Naistemoes pääses domineerima plebeilste kihtide lihtne kleidimood, kanti puukingi ja punast mütsi. Meestemoest kadusid põlvpüksid ning siidisukad, naistega sarnaselt kanti punaseid mütse. Pärast revolutsiooni ongi suuresosas kadunud toretsev ja suurustav rõivastus. 1791
20. sajandi teisel poolel muutusid suuresti ka inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest. USAs tõusid nüüd ka musta ja kollase rassi esindajad kõrgetele töökohtadele. Rassism ei kadunud täielikult, kuid muututi sallivamaks teiste rasside suhtes. 10. Miks tekitab ameerikalik eluviis ja mõttelaad maailmas palju vastasseisu? Pärast II ms levis ameerikalik mõttelaad ja eluviis Lääne-Euroopas, Jaapanis ja ka Idablokimaades. Ameerikalik eluviis tungis nii olmesse kui ka ühiskondlikku, poliitilisse ja kultuuriellu. See tekitas neis maades muret oma rahvusliku eripära säilitamise pärast. Kasvas kartus, et suure Ameerika kultuur on võimeline välja suretama väiksemate rahvaste kultuuri. USA on muutunud nii-öelda maailmapolitseiks, kes üritab luua talle meelepärast maailmakorda. Näiteks 1990. aastal osales USA sõjavägi mitmes sõjalises operatsioonis Pärsia Lahe piirkonna, Balkani poolsaare ja Aafrika kriisikolletes. 11
põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule? Kuidas nimetati uut valitsust? 14. Millal ja miks algasid revolutsioonilised sõjad? Kelle vahel? Mis need on? Millised olid esimese sõjaaasta tulemused? 15. Millal ja kuidas muutusid revolutsioonilised sõjad vallutussõdadeks? Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased? Mitu koalitsiooni moodustati? 17. Milliseid muudatusi tõi revolutsioon olustikku ja olmesse? 18. Millised olid revolutsiooni tagajärjed? 19. Millal sai Prantsusmaast keisririik? 20. Milised olid Napoleoni-aegsed ümberkorraldused Prantsusmaal? 21. Mis oli ja millal loodi Reini Liit? 22. Millal alistati Austria ja Preisimaa? Millal ja miks ning kelle vastu kehtestati kontinentaalblokaad? Millised riigid sellest välja jäid? Miks? 23. Miks, millal ja kelle vahel sõlmiti Tilsiti rahu? Lepingu tingimused? 24. Milles seisnesid reformid Saksamaal? 25
illusiooni. Kuna see on illusioon, siis võib see puruneda ootamatult ja julmade tagajärgedega. Poliitkorrektse keep smilingi tagant avaneb koopainimese lõust. Teisel pool on kunst, mis võiks inimese teadvust avardada, teenida tõepoolest üllast eesmärki, aga see kultuur «kuulub» vanale või uuele eliidile. Viimane tegeleb uute meediate ja kõikvõimalike para- ja kvaasikunstiliste aktidega, mis vaatamata oma näilisele suunatusele kunstivälisesse olmesse jäävad ometi ponnistavate härraste ja daamide harrastuseks. Massidest jääb säärane kunst eemale. Välja arvatud mõnel üksikul kunstivälisel juhul. Üheks niisuguseks võimaluseks olekski kannustada rahvusriigi konsolideerumist ja tõusta vastavate meeleolude laineharjale. Selleks oleks pind praegu soodne. Ometi tundub, et kultuuriinimeste enamik ei lähe seda teed, kas siis loomuldasa voi konformismist. Seega on nende kunst mõistetud jääma üha suletumasse ringi.
kultuuri vallas. · Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused nad võisid olla riigi alamad ehk siis pidid endiselt makse maksma. · Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, abieluvälised vahekorrad karistatavad · Holokaust massiline juutide tapmine 17. Kultuur 1920. aastatel · Hakkas kujunema kaasaegne maailmapilt · Tehnika tungis olmesse · Naine astus ühiskondlikku ellu taheti end vabamalt tunda. Kleidid muutusid lühemaks, rõivas muutus kergemaks ning kulus vähem materjali. Naiste jalad omandasid suurema tähtsuse siid- ja võrksukad. · Naised hakkasid juukseid lühikeseks lõikama poisipea populaarsus · Kosmeetika suurenenud kasutamine · Suitsetav naine muutus igapäevanähtuseks, eksisteeris temale suunatud reklaam · Moodsa tantsu levimine Charleston
end ise reguleerida ega vältida kriise ja tööpuudust. Öeldi, et riik peab katma oma suurenenud kulud täiendava paberraha juurdetrükkimisega. Inflatsioon peab aitama ennetada ja ravida kriisi ning tööpuudust. USA kasutas neid abinõusid hästi ja vältis või pehmendas sellega kriise. 14. Kultuur. 20. aastatel hakkas kujunema kaasaegne ja tänapäevane maailmapilt. Paljud kombed lihtsustusid ja tehnika tungis majapidamistesse ja olmesse. Euroopa nö Amerikaniseerus. Saadi ka aru, et Ameerikal on majanduslik võimsus. Liikluse areng autod ja teede võrkude ehitus. Naine astus ühiskondlikku ellu ning ka moes kajastus naiste soov tunda end vabamalt seelikud/kleidid lühenesid, moodi läks poisipea, siid- ja võrksukad ning kosmeetika, mida pidi kasutama nii, et oleks näha. Tavaliseks nähtuseks muutusid ka suitsetavad naised. Tants muutus aina populaarsemaks ning eriti populaarne