kuid nad ilmusid 11. sajandil ning paiknesid Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tegevusalad: Olmeegid tegelesid peamiselt maisikasvatusega alepõllenduse meetodil, kaubandusega ning ka keraamikaga. Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega. Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli tugevalt kihistunud, linnriike valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega, kuningatele allusid preestrid. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kaupmehed, käsitöölised. Olid ka orjad. Mehed olid tähtsal kohal ühiskonnas. Maksevahendiks olid kakaooad
Arutle ja analüüsi 1. Esimesed tsivilisatsioonid Kesk-Ameerikas olid olmeekide linnad. Linnad olid poliitilised ja usulised keskused. Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu
kaubatee kasvatati 210 eKr. Tema ajal Vahemere tundnud. peamiselt nisu, hakati rajama ka rannikult üle Teadlased otra ja datleid. Hiina müüri. Punase mere arvavad, et Alguse sai ka Tema järeltulija Indiasse. Juba olmeekidel ei puuvilla kukutati kodusõja vanaajal hakkasid tekkinud ühtset kasvatus: esmalt ajal, kuid see ei kaubatee juurde riiki, vaid iga linn loomasöödaks ja toonud kaasa tekkima jõukad moodustas hiljem sai sellest keisririigi linnad. Nendes omaette tekstiilitooraine. lagunemist. Riigi linnades arenes ka võimukeskuse
Need olid olmeekide linnad. Linnad olid väiksed, valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Elanike arv ei tarvitsenud ulatuda üle tuhande. Linnad poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad (enamik olmeeke) elasid ümbruskonnas. Linna keskel püramiidikujuline tempel. Eriti kuulsad on olmeegid oma monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. (kujutasid valitsejaid). Kirja olmeegid ei tundnud. Olmeekidel ei tekkinud ühtset riiki vaid iga linn moodustas omaette võimukeskuse kohaliku valitseja ja preesterkonna võimu all. Umbes 400 eKr tabas olmeekide tsiv langus, osa linnu hävitati, kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid kesk-ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maia linnriigid: Maiad elasid yucatani ps vihmametsades juba 1 at eKr. Siis tekkisid ka nende suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiad õppisid kasutama metalle.
jaaguar oli valitseja võimukuse sümbol (piirkonna kõige suurem kiskja). On leitud ka kummipalle. La Venta oli suurem kui San Lorenzo, ka on asula üldplaan hierarhilisem. 5. sajandist eKr pärinevad kas esimesed glüüfid sellest piirkonnast. Ka Mehhiko mägismaal on näha kirja algeid. Tsivilisatsioon levis olmeekide juurest laiali kolmes suunas Zapotecide piirkonda, Mehhiko kiltmaale ja Yucatani poolsaarele. Mehhiko mägialade areng on väga üheaegne olmeekide arenguga, sest olmeekidel olid nendega tihedad kaubandussidemed. Zapoteegid Keskus oli Oaxaka (Oahaka) org, kus kerkis 2 aastatuhande lõpus kujunes silmapaistev kohalik keskus San Jose Mogote (on leitud ülikumatuseid). Umbes 5. sajandil eKr jäeti see keskus suuresti maha ja keskus kolis üle Monte Albani mäele. Sellest sai zapoteegi tsivilisatsiooni silmapaistvaim keskus, mis püsis tähtsana 8. sajandini pKr. Monte Albani ühest pühamust on leitud mitukümmend
annaabi.ee 
