kõrgeks peetud komponisti Beethovenit Viini linnas tundma saada. Aga hiljaks oli ta jäänud Beethovenit näha, sest see oli juba ligi aasta enne seda surnud. Viinis oodati Paganinit suurel põnevusel. Nagu ennemuistseid juttusid räägiti tema viiulimängust, aga see ei olnud midagi selle vastu, mis Paganini teha võis. Viini linn oli esimese kontserdi järel nagu arust ära. Kõige keerulisemad ja vigurlisemad kohad ja välgukiirused jooksmised ülevalt alla ja alt üles läbi pooletoonide olivad Paganinile kerged nagu lapsemäng. Pikalisemate kohtade juures laulis viiul kõige armsamatel helidel. Üks ajaleht kirjutas Paganini kohta nõnda:" Kui mängukoor esimese tüki oli mänginud, siis astub kuivetand pikk mees, viiul kaenlas, ette, nägu kahva, haiglane, pea peru. Mängu imevääriline suurus ühes kõige puhtama puhtusega, octave- ja decime-jooksud välgukiirusel alla ja üles, kahekordsed jooksud kuueteistkümnendik-nootides- üks näppudega tõmmatud ja
isa-ema olid tal, süda hakkas valutama, kõndima jäi akna all. Eemalt tulid sõjamehed, hale ahkkas nendest tal, limba-lomba läksid mehed, kõigil kargud kaenla all. Tütarlaps läks jalutama, ootama jäi akna all, süda hirmust valutama, miks ei tule peigmeest tal. 8 Kui pruudid Tapalt tulivad Kui pruudid Tapalt tulivad, oi tuudi-ruudi-raa, neil süldid kaasas olivad, oi tuudi-ruudi-raa, ja korvi põhjas korpisid, oi tuudi-ruudi-raa, ja näpu otsas tortisid, oi tuudi-ruudi-raa. Nad kombe pärast ohkisid, oi tuudi-ruudi-raa, et kas nad tuua tohtisid, oi tuudi-ruudi-raa, nii nagu poisid tohivad, oi tuudi-ruudi-raa, ka pudel metsakohinat, oi tuudi-ruudi-raa. 9 Viraksaare Täna üks väikene hirv
alla. Määratud aja lõpul kuulis ta ühel õhtul hirmsat kära ja jäledat laulukisa ning nägi kohe, et suur hulk kuradisi, pisukesi ja suuri, tema tuppa tungisivad. Vana kuri ise ilmus ta ette selsamal näol, nagu 30ne aasta eest ja nõudis ta hinge kätte. Kindral hakkas vana Õelusega kauplema ja lubas ka viimati oma tütre temale anda, kui ta neid mõlemaid veel 30 aastat laseks elada. Selle kaubaga oli va Paharet üsna rahul ja kindral oma tütardega elas endist viisi edasi. Olivad nad nõnda veel mõni hea aasta vana Põrgukonna kulu peale toredat elu elanud, siis jäi vana kindral viimati mureliseksja tõsiseks, hakkas vaestele andeid andma, ehitas kirikuid ja kloostrisi ja tegi palju muid häid tegusid. Kui viimane aasta uuesti kaubeldud ajast kätte jõudis, läks ta oma perekonnaga kloostrisse elama, mis ta ise oli lasknud ehitada, paastus ja tegi palvet ning laskis ka kõik mungad enese hinge eest palvetada
tunnet. Sinna kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Seal esitati ka esimesi isamaalisi laule(M.Laur jt. 2005) 3.1.4. Tekkinud seltsid 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts ning 1872. aastal loodi Jakob Hurda eestvedamisel ka Eesti Kirjameeste selts : " Eesti Kirjameeste Seltsi püüdmine on, üleüldse kasulisi raamatuid Eestikeeli välja anda, et neid Saksakeele raamatute asemele astuda lasta, mis seni ajani pea ainsad hallikad olivad, kust Eestlased vaimuharimist saivad, ja selle läbi selle raskusele otsa teha, et iga Eestlane, kes täielisemat vaimu harimist nõudis,suure aja ja raha kuluga Saksakeele ära pidi õppima. Kasulisi raamatuid emakeeli välja andes loodab Selts ühtlasi laiemalt rahva seas vaimu valgustada ja pääle selle rutemine, kergemine ja kindlamine vaimuharimise tööd Eestlaste seas edasi aidata, kui se ühel võõral keelel võimalik on. (Eesti Kirjameeste Seltsi Põhjuskiri, § 1
Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. (Tori põrgu 2007) Tori mõisas surnud üks tööhobune ära ja moonakad viskanud ta, peale selle kui naha ära olivad tõmbanud, mäest alla Tori põrgu ukse ette. Varsti peale selle kadunud ühe päevaga kõik mõisa võtmed ära. Aidamees olnud kõige suuremas hädas. Härra lubanud talle niisuguse sauna anda mis luusse ja üdisse mõjub, kui ta mitte võtmeid varsti tagasi ei too. Raske südamega nuuskinud vaene mees ümber, aga kõik asjata. Seal juhatatud teda unes, et ta ka Tori põrgusse läheks. Et mehel muu nõu pole aidand, teinud ta ka seda. Esialgu pole ta seal midagi näinud
nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline. Roth ostis endale täna naise kaasavarale Valgjärve mõisa, mille ta aga lühikest aega enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks. 1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma auliikmeks. "Joh. Ph. Von Roth oli lühikene, tugeva kehaga ja tulise loomuga mees, kõik tema liigutused ja ta terve tegumood olivad täis elavust. Hommiku vara kell 4 üles tõusta ja päev otsa tööd teha, oli temale harjunud asi. Ehk ta küll oma loomu poolest kergesti võis erutatud saada, mõistis ta siiski imekspanemise väärt jõuuga enese üle valitseda, nõnda et isegi siis, kui kõige kangemad tormid taa südames möllasivad, päält näha rahulik oli, ka kui valusamad saatuse löögid teda tabasivad (1817 suri ta vanem poeg, 1818 abikaasa üsna kohe tabas ka Rothi ennast rabandus). Suure meelekindlusega
annaabi.ee 
