kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Kahe kiiruse liitumise tagajärjel tekkiv liitkiirus on alati väiksem kui nende kiiruste arvväärtuste summa. Kui olla valguse kiirusel liikuvas kosmoselaevas ja lülitada esituled sisse, kas siis nende valgus ei eemaldugi kosmoselaevast? Vastus on, et kosmoselaevas olijaile on kõik normaalne, valgus eemaldub neist valguse kiirusel. Kõrvaltvaatajaile on aga olukord teistsugune: juhul, kui kosmoselaev tõepoolest valguse kiirusel liikuda suudaks, tundub kõrvaltvaatajaile, et tulesid ei lülitatudki sisse. Kui aga kosmoselaev liigub vaid õige pisut valgusest aeglasemalt, tundub kõrvaltvaatajaile, et valgus roomab laternaist välja väga aeglaselt ehk aeg oleks justkui aeglustunud. Valguse kiirus vaakumis c=299 792 456 m/s on suurim looduses võimalik kiirus;
mille alge on loomuõiguses. Ta ei loe õiguseks üksnes õigusnorme , s.o puhtalt positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus (Liventaal,J., Sissejuhatus õigusteooriasse. II osa. Tallinn, 2002) Loomuõiguse olemuse tähtsust rõhutab ka praegune Rooma paavst Benedictus XVI, kes leiab, et loomuõigus on demokraatliku ühiskonna alus ja selle eiramine tähendab tsivilisatsiooni kriisi. Paavst Benedictus XVI sõnul peab demokraatia vundamendiks olema loomuõigus, et võimul olijaile ei jääks võimalust määratleda, mis on hea ja mis kuri. Paavst määratleb loomuõigust kui Looja poolt inimese südamesse kirjutatud normi. Püha isa näeb loomuõigust kui 4 vabaduse tagatist: ,,Kui kaalul on fundamentaalselt olemuslikud nähtused inimväärikus, inimelu, perekonna institutsioon ja ühiskondlik õiglus ehk teisisõnu inimese kõige
lapsi püsti. Teistel akendel oli virnas voodiriideid, mõne tagant vilksatas mõne naise salkus pea. Hõigeldi üle tänava, üks selline hõige otse K. pea kohal kutsus esile üldise naeru. Võrdsel kaugusel üksteisest oli kogu pika tänava ulatuses väikesi, maapinnast paari trepiastme võrra madalamal asuvaid toidupoekesi. Sealt käisid naised sisse ja välja või seisid trepil ja lobisesid. Üks puuviljamüüja, kes akendel olijaile oma kaupa pakkus, oli niisama tähelepanematu kui K. ja pidi talle oma käruga peaaegu otsa ajama. Samas ajal hakkas üks paremates linnajagudes oma aja ära teeninud grammofon koledal kombel üürgama. (Teine peatükk, lk 237) Wirginia Woolf modernistlik metropol (näide) Proua Dalloway (1925) Tajub ju see, kes on Westminsteris elanud - mitu aastat juba? üle kahekümne, - isegi liikluskäras
2.RAHVUSVAHELISE PUNASE RISTI LIIKUMISE PÕHIMÕTTED Punane Rist ja liikumise vabatahtlikud lähtuvad oma tegevuses seitsmest põhimõttest: INIMLIKKUS: Liikumise eesmärgiks on kaitsta elu ja tervist ning tagada lugupidamine inimese vastu. VÕRDSUS: Liikumine ei erista inimesi rahvuse, rassi, usuliste tõekspidamiste, klassikuuluvuse või poliitiliste veendumuste alusel. Leevendades üksikisiku kannatusi, lähtutakse tema esmavajadustest ja antakse eelisõigus kõige suuremas hädas olijaile. ERAPOOLETUS: Liikumine ei lasku poliitilistesse, usulistesse, rassilistesse või ideoloogilistesse vaidlustesse. Liikumine abistab lahinguväljal vahet tegematta kõiki haavatuid ning üritab nii rahvusvahelise kui rahvusliku mõjuvõimuga leevendada või ära hoida kõiki inimkannatusi. SÕLTUMATUS: Liikumine on sõltumatu. Rahvuslikud Punase Risti seltsid peavad oma valitsuste humanitaarteenistusi abistades ja seadustele alludesalati säilitama oma sõltumatuse,
bana vormistatud kultuuri teke tähendab, et tulususe kriteeriumid on saanud kunstnikutööst ja intellektuaalsest väljakutsest tähtsamaks? Või tagab selle kultuuri populaarsuse ülemaailm- seks muutuv turg, sest teeb kättesaadavaks kaubad, mida inimesed tõepoolest tahavad? Kol- mas küsimus on populaarkultuuri ideoloogilises rollis: kas populaarkultuuri eesmärk on rah- vast õpetada, panna ta heaks kiitma ja omaks võtma ideesid ja väärtushinnanguid, mis tagavad eesõigustatud seisus olijaile jätkuva ülemvõimu ning aitavad neil seega rahva üle valitseda? Või on selle sisuks hoopis mäss ja vastuhakk kehtivale ühiskondlikule korrale? Strinati juhib tähelepanu vajadusele teha vahet massikultuuril ja popkultuuril: “Kõige lihtsa- malt öeldes on massikultuur populaarkultuur, mida toodetakse masstootmise tööstusliku tehnoloogia abil ning turustatakse kasumi saamiseks tarbijatest koosnevale masspublikule. See on kommertskultuur, massturule tehtud masstoode