tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ka valgusküllastel metsaservadel. Ohtralt kasvab neid Sügisel. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga.Kübar on erinevates toonides. Torukeste värv sõltub seene vanusest, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliivroheliseks. Seene jalg on paks, koguni võib ka olla tünni sarnane. Seeneliha on valge. Kuid kübaranaha all on pruunikas. Maitse poolest on Harilik kivipuravik mahe. Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Kergelt pähklimaitseline. Seened on igati tervislikud. Sisaldavad rohkelt mineraalaineid ja seleeni. Kivipuravikud sobivad suppidesse, salatitesse, risotosse, grillimiseks, praadimiseks, seenehautisesse. Mürklid
muutused. · Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks, kõhuogad piimvalgeks, S ja P tumenevad. · Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. · Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks. · Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks. · (Pilt raamatust!)( Kalade välimuse muutused kudemisajal) Helmeskate · Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks. · Arvatakse , et helmeskate aitab isas- ja emaskaladel koelmutel teineteist hõlpsamini ära tunda ja kudemisel kontakti hoida. · Pärast kudemist pudenevad körbukesed kala
Laik laieneb ja paari nädala pärast muutub vili pruuniks ja pehmeks. Kahjustatud viljad kas varisevad maha või mumifitseeruvad puu otsas ja jäävad puu otsa järgmise aastani. Oled mõnikord näinud talvel õunapuude küljest pruune pabulaid. Õuna- ja pirnipuu kärntõbi. Kärntõvesse nakatuvad viljapuude lehed, viljad ja võrsed. Lehtede ülemisele pinnale tekivad vaevumärgatavad lehe värvist veidi heledamad laigud, mis hiljem muutuvad sametjaseks, oliivroheliseks. Viljadele tekivad sametjad täpid ja laigud. Nakatatd kohalt vilja koor puitub (muutub kõvaks ja lõheneb). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. www.miksike.ee 2. Eneke 2,3,4 3. www.google.ee 4. EE 5,6,7 5. 6klassi õpik ja töövihik 8 KIRSIPUU.....................................................................................................
Pangatähte vastu valgust vaadates on turvaniit nähtav tumeda ribana. Turvaniidile on väikeses kirjas trükitud sõna ,,EURO" ja rahatähe nimiväärtus. Vaata pangatähte vastu valgust. Hologrammil on näha punktiirkirjas euro sümbol ja väikeses kirjas rahatähe nimiväärtus. Pangatähte kallutades ilmuvad sõltuvalt kaldenurgast nähtavale nimiväärtus ning akna või värava kujutis ja muutub rahatähe nimiväärtuse trükivärv tagaküljel lillast oliivroheliseks või pruuniks.. Tagapõhjal on kujutatud vikerkaarevärviline mikrokiri, mis liigub kontsentriliste ringidena fooliumpinna keskmest serva suunas. Pangatähtedel on kohati kasutatud mikrokirjas teksti, nt sõnas ,,EYP" (EURO kreeka keeles) pangatähe esiküljel. Selle nägemiseks on vaja suurendusklaasi. Kiri on selgelt nähtav, mitte hägune. mikrokiri ÕIGE VALE Ultraviolettvalguses Rahapaber ise ei helenda
Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks. Võldas: i-l värvus muutub tumedamaks, 1. S serv võib minna oranziks. Nolgus: i-l värvus muutub eredamaks, kõht läheb punaseks valgete laikudega. 30 Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks. Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks. Siigadel ja meritindil esineb helmeskate nii isas- kui emaskaladel, kuid esimestel on see palju tugevam. Väga iseloomulik on helmeskate isastele karplastele, kuid nõrgal kujul leidub seda ka emastel lepamaimudel. Arvatakse , et helmeskate