12.Makroelemendid(h,s,l,f,v) hapnik,süsinik.vesinik.lämmastik,fosfor,väävel 13.Vee tähtsus organismis vesi täidab organismis mitemsuguseid funktsioone : ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides .Vesi aitab ka organismis säilitada püsivat temperatuuri 14.Monosahariidid ehk lihtsuhkrud on madal molekulaarsed orgaanilised ühendid milles süsiniku aatomite arv on 3-6 nt :6 süsinikuga on glükoos e viinamarjasuhkur,fruktoos e puuviljasuhkur 15.Oligosahariidid one madala molekulaarsed orgaanilised ühendid mis on tekkinud kahe kuni kolme monosahariidi ühinemisel nt:glükoos+fruktoos =saharoos,maltoos,laktoos 16.Polüsahariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikkeks lülideks on monosahariidid(alates 4 monosahariidist)nt:tärklis,tselluloos,kitiin 17.Mis halba teeb kolesterool-kolesterool ladestub veresoonte seintele ja põhjustab veresoonte lupjumist ja võib põhjustada ka kõrgvererõhu tõbe 18
2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Sarnasussed: Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited. Monosahariidid(glükoos). Oligosahariidid(Laktoos). Polüsahariidid(tärklis) 7. DNA ja RNA tähtsused (selgita) DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine 8. Lipiidide tähtsused-ülesanded organismides. Kaitsefunktsioon.Varuaine. 9. Sahhariidid - tähtsused-ülesanded organismides. Energiaallikas 10. Oska kirjutada komplementaarseid (e. vastavaid) DNA molekule ja DNA-le vastavaid RNA molekule (vt. Vihikusse). DNA:a=t g=c. RNA:a=u 11. Peptiidside, (milliste osade vahel tekib?). DNA nukleiidide vahel. 12. Mis on fosfolipiid?
1. Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? · Hapnik, vesinik, süsinik - makroelemendid 2. Mis on biomolekul? Näited. · Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus (NT: sahhariidid, lipiidid) 3. Mis on bioaktiivne molekul? Mõni näide. · (NT: ensüümid, hormoonud ja vitamiinid) 4. Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? · Monosahhariidid,oligosahariidid, polüsahhariidid erinev monosahhariidide kogus ja muus koostisained 5. Mis on monosahhariidid? Näited. · Lihtsuhkrud (NT: Pentoosid ja Heksoosid) 6. Mis on oligosahhariidid? Näited. · kahest-kolmest monosahhariidist koosnev sahhariid (NT: maltoos, laktoos ja sahharoos) 7. Mis on polüsahhariidid? Näited. · Liitsuhkrud (NT: tärklis, tselluloos ja glükogeen) 8. Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb?
vesinikust , hapnikust Glükoos (viinamarjad ) Fruktoos (puuviljad) Riboos DNA , RNA Nad on väga aktiivsed ja reaktsiooni võimelised , esinevad tsüklilisel kujul Glükoos tekib taimedes fotosünteesi käigus ja annab energiat . OLIGOSAHARIIDID , üdisahhariidid Saharoos- suhkrupeet , roosuhkur (tavaline suhkur) Maltoos e linase suhkur Koosnevad kahest monosahhariidi jäägist Laktoos e piima suhkur Polüsahhariidid e liitsuhkrud Tärklis kartul Glükogeen lihastes , maksas(loomne) Tselluloos naturaalne vatt on tselluloos , rakukesta koostisaine , paksud rakukestad on puitudel Koosneb paljudest
Rasvhapped on atsüklilised monokarboksüülhapped, millede molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 C aatomit. Aminohapete molekuli keemilise struktuuri peamisteks komponentideks on alfa-süsiniku aatom ning sellega seotud vesiniku aatom, karboksüülrühm, aminorühm ja radikaal. *Replikatsiooni on protsess, mille tulemusena tekib 2 ühesugust DNA molekuli. *Nimetage oligosahhariide, mida teate ning kirjeldage lühidalt nende ehitust. Oligosahariidid ehk disahariidid koosnevad kahest kuni kümnest omavahel glükosiidsidemega ühendatud monosahariidi jäägist. Maltoos, laktoos, sahharoos. *Kuidas mõista lauset: GENEETILE KOOD ON TRIPLETNE. Igale kolmele järjestikkusele nukleotiidile ehk tripletile mRNA-s vastab üks aminohape sünteesitavas polüpeptiidahelas. *Geneetiline kood on universaalne : Geneetiline kood on universaalne, kuna DNA omab identset struktuusi kogu elavas.
Töö käik: · Võetakse 2 katseklaasi · Ühele lisame 1ml monosahhariidi lahust (glükoos) · Teisele lisame taandavat disahhariid. (laktoos) · Mõlemad + 3ml Barfoed reaktiiv · Segatakse ja kuumutatakse 5-10 minutit. · Jälgitakse sademe moodustumist. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: - laktoosi juhul sade ei teki - glükoosiga katseklaasis tekkis sade. Järelikult taandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), kuid happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annab võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest 1.2.6 Selivanoffi reaktiiv. Teoreetilised alused: Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool,eksoosidest aga hüdroksümetüülfurfurool
redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga hoopis sajad või tuhanded monooside molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidid klassitsifeeritakse vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi. Vastavalt sellele jaotatakse oligosahariidid taandavateks ja mittetaandavateks. Energeetilist rolli omavad sahharoos, laktoos ja maltoos on levinumad oligosahhariidid, mille lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus, tekivad glükoproteiinid. Oligosahhariidid on ka glükolipiidide koosseisus ning osalevad rakk-rakk äratundmises. Tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, polüoosid on taimedes ka rakukesta ehituses.
taandava oligosahhariidi(laktoos) lahust. 2 Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi. 3 Segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid on sinised. 4 Hoidsin kuumal vesivannil maksimaalselt 5 minutit. Punane sade tekkis aja jooksul esimeses katseklaasis, kuhu olin lisanud glükoosi lahuse. Järeldus: Glükoosi juhul tekkis sade, aga laktoosi puhul mitte. Me teame, et aandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), aga happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annavad võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Töö teoreetilised alused Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul tekib pentoosidest heterotsükliline furfuraal ja heksoodisest 5-hüdroksümetüülfurfuraal.
annaabi.ee 
